Zum Inhalt springen

Waastkanada inuit

Faan Wikipedia
Tekst üüb Öömrang
Waastkanada inuit

Snaaket uun

Kanada
Spreegern 400–700
Wedenskapelk
iindialang
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:

iu

ISO 639-2:

iku

ISO 639-3:

ikt

Inuit spriaken
ingels : Welcome to Tuktoyaktuk
inuvialuktun: Aqana Tuktuuyaqtuumukkabsi

Waastkanada inuit of Inuvialuktun (iñu. Inuvialuktun ; ingels: Inuvialuktun, Inuvialuit language, Western Canadian Inuit language, Western Canadian Inuktitut language) as bütj Iñupiaq, Uastkanada inuit an Greenluns ian faan jo sjauer inuit spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 400–700 minsken fööraal uun a Nuurdwaast-Teritoorien an uun Nunavut uun Kanada.

Spriakwiisen

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
  • Siglitun (ingels Siglitun, Siglit, Inuvialuktun proper). Uun a Nuurdwaast-Teritoorien Tuktuyaaqtuuq (Tuktoyaktuk), Paulatuuq (Paulatuk), Ikaasuk (Sachs harbour) an Inuuvik/Inuvik stääden. Fulken: Qikiqtaruqmiut, Kupugmiut, Kittegaryumiut, Nuvuraqmiut, Avvagmiut, Nuunatahmiut
  • Inuinnaqtun[1] (inuit ᐃᓄᐃᓐᓇᖅᑐᓐ; ingels Inuinnaqtun, Inuinnaq, Copper Inuktitut)
    • Kangiryuarmiutun (ingels Kangiryuarmiutun subdialect). Uun a Nuurdwaast-Teritoorien Ulukhaqtuuq (Ulukhaktok, Kangiryuaq, Holman) stääd. Fulken: Kanghiryuatjagmiut, Kanghirjuarmiut, (?) Haneragmiut, (?) Puivlirmiut, (?) Nagyuktomiut
    • Iqaluktuuttiaq (ingels Cambridge subdialect). Uun a Nunavut Iqaluktuuttiaq (ᐃᖃᓗᒃᑑᑦᑎᐊᖅ, Cambridge Bay) stääd. Fulken: Ekaluktomiut, Kiglinirmiut
    • Qurluqtuq (ingels Coppermine subdialect, Kugluktuk dialect). Uun a Nunavut Qurluqtuq (ᖁᕐᓗᖅᑐᖅ, Kugluktuk, Coppermine) stääd. Fulken: Akkuliakattangmiut, Noahognirmiut, Kogluktomiut, Wallirmiut, Asiagmiut, Pingangnaktomiut
    • Umingmaktuuq (ingels Bathurst subdialect). Umingmaktuuq (Umingmaktok, Bathurst) stääd. Fulken: Nennitagmiut, Kilusiktomiut
  • Natsilingmiutut[2] (inuit Inuktitun; ingels Natsilingmiutut, Natsilik dialect)
    • Natsilik (inuit Nattilingmiutut; ingels Natsilik subdialect, Natsilik proper). Uun a Nunavut ᑕᓗᕐᔪᐊᑦ (Talurjuat/Spence Bay) an ᓇᐅᔭᑦ (Naujat/Repulse Bay) stääden. Fulken: Arvertormiut, Netsilingmiut, Kuungmiut
    • Arviligjuaq (ingels Arviligjuaq subdialect). Uun a Nunavut ᐊᕐᕕᓕᒡᔪᐊᖅ (Arviligjuaq/Pelly Bay) stääd. Fulken: Arviligjuarmiut, Sinimiut
    • Utkuhiksalik[3] (inuit Utkuhiksalingmiutitut; ingels Utkuhiksalik subdialect, Utkuhikhalik, Gjoa Haven dialect). Uun a Nunavut ᐅᖅᓱᖅᑑᖅ (Uqsuqtuuq/Gjoa Haven) но ᖃᒪᓂ‛ᑐᐊᖅ Qamani'tuaq (Baker Lake) stääd. Fulken: (?) Ahagmiut, (?) Hanningařuqmiut, (?) Ilivilermiut, Ugyulingmiut, Qeqertarmiut, Utkuhiksalingmiut (ingels Utkuhiksalik proper)

Nuut: Uummarmiut of Uummarmiutun (Kanada iñupiaq) as spriakwiis üüb Alaska Iñupiaq spriak.

Latin skraft

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uun a Northwest Territories buksteewer:

A Ch F G H Dj I K L Ł M N Ng P Q R T U V Y
a ch f g h dj i k l ł m n ng p q r t u v y

Inuit skraft

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uun a Nunavut buksteewer:

kurt lung latin kurt lung latin kurt lung latin aanj latin
i (ii) u (uu) a (aa) h
pi pu pa p
ti tu ta t
ki ku ka k
gi gu ga g
mi mu ma m
ni nu na n
si su sa s
li lu la l
ji ju ja j
vi vu va v
ri ru ra r
qi qu qa q
ngi ngu nga ng
nngi nngu nnga nng
łi łu ła ł

Det muartaal

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
singular dual plural nuurdfresk
(öömrang)
Inuvialuk Inuvialuuk Inuvialuit Waastkanada inuit/inuits
kigiaq kigiak kigiat biiber/biibern
kanguq kanguk kangut snägus/snäges
tatidjgaq tatidjgaaq tatidjgat kraanek/kraaneken
ivugaqpak ivugaqpaak ivugaqpait wilan/wilanen
ukaliq ukallik ukallit haas/haasen
ugyuk ugyuuk ugyuit biardselag/biardselger
tuulik tuuliik tuuliit siadüker/siadükern
iggarlik iggarliik iggarliit blä foos/foosen
nanuq nannuk nannut witj bäär/bäären
apqun apqutik apqutit wai/waier
  1. Northwest Territories Official Languages Act, 1988 (as amended 1988, 1991-1992, 2003)
  2. Why does Nattiliŋmiut have special letters?
  3. Utkuhiksalingmiut Inuktitut Dictionary Project ᑐᑭᕐᑲᖅᑐᑦ ᐅᑦᑯᓯᒃᓴᓕᖕᒥᐅᑦ ᐅᕐᑲᐅᓯᖕᒋᑦ. Archiwiaret faan det originool di 8. Detsember 2012. Ufrepen di 21. August 2011.

Ferwis efter bütjen

[Bewerke | Kweltekst bewerke]