Zum Inhalt springen

Kaamp

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Kampen)
Söl'ring
Waapen Kaart fan Dütsklön
Waapen fan di Gemiindi Kaamp
Kaamp
Dütsklönkoord, Positsjoon fan di Gemiindi Kaamp düütelk maaget
54.958.33333333333331
Basisdāten
Bundslön: Sleeswig-Holstiin
Krais: Nuurđfriislön
Amt: Lönskep Söl
Hoogdi aur NN: 1 m aur NN
Gurthair: 8,47 km²
Iinuuners:

462 (31. Det. 2023)[1]

Iinuuners per km²: 55 Iinuuners per km²
Postkeentaalen: 25998–25999
Fiirsnakifuarwaalen: 0 46 51
Autokeenteeken: NF
Gimiindinumer(AGS): 01 0 54 061
Adres fan di Amtsforwalting: Andreas-Nielsen-Str. 1
25980 Söl'/Weesterlön'
Internetsir: www.amtlandschaftsylt.de
Büürfööger: Stefanie Böhm
Jir liit Kaamp ön Krais Nuurđfriislön
Karte

Kaamp es en Gemiindi üp Söl.

Di Strönwai ön Kaamp, beeter bikeent üs "Whiskystraat".
Jir ken em aaftinoch miarnem Klok elev faini Lir me Piarlwiin-Gleesen se.
Me gans fuul Lek staan di diar me'n Pelzjak ön.

Kaamp (Dütsk: Kampen) skel sin Naam diarfan haa, dat di Sölring Kēmpers diar me di Öneriarsken kēmpet haa. Di Kēmpers skel öner di Hooger wat süđern fan Kaamp, bi di Füürtorn sen, bigrewen wiis. Di Hooger haa di Naamen fan di Kēmpers, wat diar öner lii skel (Brönshoog fuar Bröns, esf.)
Hat es en Tērp, wat ön di Weestersiir fan Söl liit. Kaamp es jen fan du Nuurdtērper en et liit twesken Woningstair en List, rocht nai bi Woningstair.

Kaamp jert tö di Plaatsen üp Söl, wat em ekstrem nēm ken: Hat jeft üp Söl narigen sa fuul jüür Wainer fan Gasten wat mesken gaar ek rocht weet, hur fuul Jil di haa. En narigen uur sa jer üp Dai sa fuul drunken.

Kaamp es bikeent fuar sin "Ruar Klef" bi Strön üp di Weestersiir en di gurt Hiir, wan ön di Uastersiir tö Süđern bit hentö Brēderep giar.
Benen des Hiir skel di Kēmpers bigreewen wiis, en diarfan haa di diari uk jaar Naamen üs "Brönshoog" fuar't Greev fan di gurt Bröns, "Litj Brönshoog" fuar sin Sen, "Tewelkenhoog" fuar Tewelken, sin Skriiwer, en sa förter. Di Hooger lii trinjum di Füürtorn bit hentö Wooningstair en Brēderep.

Di Tialen diartö heer C. P. Hansen āpskrefen (Dütsk en Sölring).
Dat dütsk Bok jit "Sylter Sagen" en es eeđer des Skreften fan Wilhelm Jessen utdönen uuren (1965, Sylter Verlag für Heimatschrifttum).
Dat sölring Bok heer Hermann Schmidt biaarbert, aurdat em aur di Skriifwiis fan Boy Peter Möller iinig uuren wiar. Et jit "Ual' Söl'ring Tialen fan C. P. Hansen (1858)" en es 1927 fan di Söl'ring Foriining ütdönen uuren.

  1. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2023 (XLSX datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)