Krais Nuurđfriislön
 Söl'ring
|
| Waapen | Kaart fan Dütsklön |
|---|---|
|
 54.4770199.051147 Koordinaaten: 54° 29′ N, 9° 3′ O
|
| Basisdāten | |
| Bundslön: | Sleeswig-Holstiin |
| Forwaltingsstair: | Hüsem |
| Gurthair: | 2.048,61 km² |
| Iinuuners: |
170.007 (31. Det. 2023)[1] |
| Iinuuners per km²: | 83 Iinuuners per km² |
| Autokeenteeken: | NF |
| Kraisnumer(AGS): | 01 0 54 |
| NUTS: | DEF07 |
| Krais-Āpdiiling: | 133 Gemiinden |
| Adres fan di Kraisforwalting: | Marktstraße 6 25813 Hüsem |
| Internetsir: | |
| Lönsreer: | Florian Lorenzen (CDU) |
| Jir liit Krais Nuurđfriislön ön Sleeswig-Holstiin | |
| |
Di Krais Nuurđfriislön (de. Nordfriesland, nds. Noordfreesland, da. Nordfrisland) es di nuurdermiist Lönkrais uun Dütsklön en di trērstgurtst ön Sleeswig-Holstiin. Hat jeft niin Krais, hur muar Spraaken snaket uur üs ön Nuurđfriislön: Nuurđfriisk, Dütsk, Deensk, Platdütsk en Süđerjütsk. Jer es ön Friedrichstat uk jit Holandsk snaket uuren. Me tö di Regioon Nuurđfriislön jert uk Heliglön, man dit Ailön liit ön di Krais Pinneberg.
Sii uk: Nuurđfriislön.
Geografii
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di Krais Nuurđfriislön liit ön di Nuurđweesten fan Sleeswig-Holstiin en stupet ön't Nuurđerjen töögen Denemark, ön't Uasterjen töögen di Krais Sleeswig-Flensborig. Süđern fan di Eider, kumt Dithmarschen. Ön Weesten liit di Nuurđsee. Di hoogst Plaatsen fan di Krais sen di Sandesbarig me 54 Meeter (Uastenfeld) en di Uwedünem mä 52,5 Meeter (Kaamp üp Söl').
Fan Uasten tö Weesten sjocht em forskelig Lönskepen üs di Geest, di Mersk, di Heef me di Haligen, sa üs di Mersk-Ailönen en ön't Weesterjen di Geest-Ailönen. Dat dit sa es, kumt fuaral fan di Istir bestemet, man uk fan di gurt Storenflöören ön di Jaaren 1362 an 1634.
Ön Nuurđfriislön staan 33 Regioonen öner Natuursküül, dit sen 9,21% fan't Lön. Diartö kumt di Natsionālpark bi Heef me 176.290 Hektar.
Kliima
[Bewerke | Kweltekst bewerke]-Deutschland-metrisch-deutsch.png)
Nuurđfriislön heer Atlantikkliima: Ön di Somer es't ek sa warem üs ön't Benenlön, ön di Wunter uur't ek sa kuul.
Hat jeft uk en gurt Forskel twesken di Ailönen en't Fastlön, fuar't miist uur't ön di Wunter ek sa kuul ön di Ailönen, aurdat di Golfstroom diarön forbi giar.
Üp di Geest heest dü 190 Daagen söner Frost, üp di Ailönen sen't 220. Ön di Mersk bigent di jerst Frost ek fuar't Jen fan di Oktoober, en ön di Meren fan di April es dit weđer fuarbi.
Fan Februwaari bit Juuni sket Dü me 40 mm Rijn ön di Muun reekni, fan August bit Oktoober ken't uk 80 uur. Üp di Ailönen en ön di Mersk rinjt et aartig wat mener üs üp di Geest. Di Winj wait ön't Merel me 7 m/s (dit sen ombi 25 km/h of 14 kn) üp di Ailönen en üp't Fastlön es't ek fuul mener.
Di Krais es 1970 grünjit uuren üs en Töhopkum fan di ual Kraisi Süđtöner, Hüsem an Eidersteed.
Sii uk: Histoori foon Nordfraschlönj.
Ökonomii
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di "Fet" hur di Ökonomii üp staant, sen Buererii, Feskerii, Hunwerk en tö en wuksend Diil Baarigasten en ek töleest di Energii en di Industrii fan Winjkraftmelner. Üđers üs ön di Rest fan Sleeswig-Holstiin aarberi mener Mensken ön't Hunwerk man muar ön di Lönswertskep en ön Tiinsten. Des kumt fuaral fan di Somergasten.
Ön Nuurđfriislön jeft et ombi 100.000 Bēren fuar Gasten, en diarfan stuun muar üs di Hualev üp Söl. 2004 kām muar üs jen Miljoon Baarilir tö Nuurđfriislön en blef ön't Merel 10 Nachten. Diaraur sen aur 1 Miljardi Euro omset uuren.
2005 heer't 660 Winjkraftmelner jefen. Ön en trinjom Hüsem aarberi masi Firmen ön des Önlaagen.
Hüsem skul uk di Haawen fuar Bütendiks-Winjkraftmelner uur, man dit waar Havneby ön Deenemark.
Ön 2004 wiar 8,9% Mensken söner Aarber, en diarme es di Krais ek beeter of ringer üs dit Miist ön't Lön. Üp Eidersteed sjocht't me 10,9% wat ringer üt man jit beeter üs ön di Staten fan Sleeswig-Holstiin. Di miist Aarber heer Söl (7,9% Aarbersluasi).
Forkiir
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di wichtigst Baanliinji es di Mērskbaan faan Hamborig tö Weesterlön. Baanstairen sen ön Friedrichstääd, Hüsem, Breetsteed, E Hoorne, Naibel, Klangsbel, Muasem, Kairem an Weesterlön. Twert of giar di Nuurđ-Uastsee-Baan fan Kiil aur Rendsborig, Sleeswig en Hüsem naa Sankt Peter-Ording. Fan Naibel naa Daagibel köört di NEG-Baan (jerer NVAG). Aur di Grensi giar en Toch fan Naibel naa Töner ön Deenemark.
Skepsforkiir
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di miist Ailönen en Haligen sen döör Skepsliinjin me't Fastlön forbünen. Tö Söl ken em man uk me di Toch aur di Hindenburg-Dam raisi.
Straaten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Nuurđfriisklön heer niin Autobaan, aur di B5 kumt em man dach bi Heide ön di A23, wat naa Hamborig giar. Di Bundesstraaten B199, B200 an B201 gung naa Uasten en forbinj di Krais me di A7, wat temelk ön di Meren fan Sleeswig-Holstiin fan Flensborig naa Hamborig giar. Aur di B202 kumt em fan St. Peter-Ording aur Töning hentö Rendsborig, hur't uk üp di A7 giar.
Luchtforkiir
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Fluugplaatsen jeft et ön Weesterlön, Hüsem, Wyk en St. Peter-Ording, man bluat di ön Weesterlön heer Liinienforkiir[2]. Dat Militeer önerhalt jit en Plaats ön Lek.
Füf Staten en Gimiinden pasi jam salev. Ali üđern sen achter di Reformen fan di Jaaren 2007 en 2008 tö aacht Amten töhopslüten uuren.
Sii uk: Nordfriislon (gemeenen).
Ferwis efter bütjen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Nuurđfriislön Futnuuten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- ↑ Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2023 (XLSX datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)
- ↑ Fluugplaats Waasterlun
