Primtaal

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


12 (= 3 mool 4) as nian primtaal, man det taal 11 as ian, hü dü det uk dreist.

En primtaal as en natüürelk taal mä tau dialern: ian (1) an det primtaal salew.

Det letjst primtaal as tau (2) an do gongt det widjer mä:

2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41, 43, 47, 53, 59, 61, 67, 71, 73, 79, 83, 89, 97 …

Diar as nian gratst primtaal, man jo grater primtaalen lei miast widjer ütjenööder. Likes jaft at uk bi griisegrat primtaalen primtaal-twanlangen, diar bluas am tau ütjenööderlei, t.b. 1019 an 1021.

Wan en natüürelk taal nian primtaal as, do as hat tuupsaat. Det ment, dü könst mä moolnemen faan primtaalen üüb detdiar natüürelk taal kem. Bispal: 35 as nian primtaal, auer hat mä jo primtaalen 5 mool 7 bereegent (tuupsaat) wurd koon. An det jaft uk nian ööder primtaalen, diar mäenööder moolnimen üüb 35 kem.

Det wurd[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det wurd primtaal komt ütj at latiinsk: numerus primus, an det ment iarst taal.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wikibooks-logo.svg Wikibooks Fundamentalsatz der Arithmetik (schiisk)
Wikibooks-logo.svg Wikibooks Primtaalen faan 2 bit 100.000 (schiisk)

Commons Commonskategorii: Primtaalen – Saamlang faan bilen of filmer