Turkmeensk spriak

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Turkmeensk)
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Turkmeensk

Snaaket uun

Turkmeenistaan, Iraan, Iraak, Afghanistan, Usbeekistaan
Spreegern 6 678 190[1]
Wedenskapelk
iindialang
Amtelk Stant
Amtspriak faan TurkmeenistaanTurkmeenistaan Turkmeenistaan
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:

tk

ISO 639-2:

tuk

ISO 639-3:

tuk

At Turkmeensk spriak (turkmeensk Türkmen dili / Tүркмен дили / Türkmençe / Tүркменче) as en Turkspriak uun det skööl faan a oghuusisk spriaken. Hat as amtsspriak faan Turkmeenistaan, an woort uun lunen diar trinjam snaaket.

Lunen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Turkmeenistaan (4 miljuunen)
  2. Iraan (2,3 miljuunen)
  3. Afghanistan (589.000)
  4. Usbeekistaan (169.000)

Alfabeet[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det Turkmeensk spriak uun Turkmenistaan brükt sant 1993 det Latiinsk alfabeet. Uun öler lunen as det Kyrilisk of det Araabisk alfabeet brükt.

Buksteew A a B b Ç ç D d E e Ä ä F f G g
IPA [a] [b] [tʃ] [d̪] [je] of [e] [æ] [ɸ] [g], [ɢ] of [ʁ]
Nööm a be çe de e ä fe ge
Buksteew H h I i J j Ž ž K k L l M m N n
IPA [h] of [x] [i] [dʒ] [ʒ] [k] of [q] [l] of [ɫ] [m] [n]
Nööm he i je že ka el em en
Buksteew Ň ň O o Ö ö P p R r S s Ş ş T t
IPA [ŋ] of [ɴ] [o] [ø] [p] [ɾ] of [r] [θ] [ʃ] [t̪]
Nööm o ö pe er es te
Buksteew U u Ü ü W w Y y Ý ý Z z
IPA [u] [y] [β] [ɯ] [j] [ð]
Nööm u ü we y ýe ze

Gramatik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det Turkmeensk spriak, üüs föl öler turkspriaken, hää wokaalharmonii. Det het, dat wokaalen uun sufiksen det likedening skööl faan wokaalen haa mut, üüs a wokaalen uun't wurd, diartu det uunhinget as, t.b.:

  • kitab (buk), kitaplar (buken) an dag (berig), daglar (berger).
  • öý (hüs), öýler (hüsinge), an söz (wurd), sözler (wurden).
  • uk bi werben: almak (nem) an gelmek (kem).

Hoodwurden[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Turkmeensk hoodwurden haa sääks kaasen:

Kaasen Hingst Hüs Dai of San Wonter
Iantaal Muartaal Iantaal Muartaal Iantaal Muartaal Iantaal Muartaal
noominatiiw at atlar öý öýler gün günler gyş gyşlar
akusatiiw ady atlary öýi öýleri güni günleri gyşy gyşlary
geenitiiw adyň atlaryň öýiň öýlerin günüň günleriň gyşyň gyşlaryň
daatiiw ada atlara öýe öýlere güne günlere gyşa gyşlara
lokatiiw atda atlarda öýde öýlerde günde günlerde gyşda gyşlarda
ablatiiw atdan atlardan öýden öýlerden günden günlerden gyşdan gyşlardan

Pronoomen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • men: ik
  • sen: dü
  • ol: hi, hat
  • biz: wi
  • siz: jam
  • olar: jo

Dön posesiiw pronoomen san sufiksen (t.b. söz „wurd“):

  • sözüm: min wurd
  • sözüň: din wurd
  • sözi: sin wurd
  • sözümiz: üüs wurd
  • sözüňiz: jau wurd
  • sözleri: hör wurd

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Turkmeensk bi Ethnologue

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wikipedia Wikipedia üüb Turkmeensk
Commons Commonskategorii: Turkmeensk spriak – Saamlang faan bilen of filmer