Volt

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Miat
Norm SI-süsteem
Nööm Volt
Tiaken \mathrm{V}
Füsikaalisk grate Elektrisk späänang
Formeltiaken U,\, V
Dimenjuun M1·L2·T-3·I-1
Uun SI-Ianhaiden \mathrm{1\, V = 1\, \frac{W}{A} = 1\,\frac{J}{C}}

\mathrm{{} = 1\,\frac{kg\, m^2}{A\, s^3} = 1\,\frac{N\, m}{A\, s}}

Uun elektrostaatisk
CGS-Ianhaiden (CGS-ESU)
\mathrm{1\, V = \frac{1}{300}\,\frac{\sqrt{cm\, g}}{s}}
Uun elektromagneetisk
CGS-Ianhaiden (CGS-EMU)
\mathrm{1\, V = 10^8\,\frac{\sqrt{cm^3\, g}}{s^2}}
Näämd efter Alessandro Volta

Volt as det SI-ianhaid för't elektrisk späänang. Hat as näämd efter di italieensk füüsiker Alessandro Volta. Det ufkörtang as „V“.

Volt as nian SI-grünjmiat, sodenang koon det mä ööder grünjmiaten beskrewen wurd. Det san: kg, m, s an A.

\mathrm{1\, V = 1\,\frac{kg\, m^2}{A\, s^3}}

Bestemang[Bewerke | kweltekst bewerke]

1 Volt (V) as det späänang U bi en struumfeerer, di bi en struum I faan 1 Ampere (A) en efekt P faan 1 Watt (W) hää.


[U]_{SI}=\mathrm{V}=\frac{\mathrm{J}}{\mathrm{C}}
=\frac{\mathrm{W}}{\mathrm{A}}
=\frac{\mathrm{kg}\cdot\mathrm{m}^2}{\mathrm{s}^3\cdot\mathrm{A}}\,

Det formel het

U=\frac{W}{Q} „Späänang as werk per lääs“

Alessandro Volta[Bewerke | kweltekst bewerke]

Alessandro Volta, huar det ianhaid hör nööm efter hää.