Volt

"Volt" uun ööder spriakwiisen

Sölring  Öömrang  Fering  Halunder  Halifreesk  Mooring  Wiringhiirder  Karhiirder  Gooshiirder

Tekst üüb Öömrang

Miat
Norm	SI-süsteem
Nööm	Volt
Tiaken	$\mathrm {V}$
Füsikaalisk grate	Elektrisk späänang
Formeltiaken	$U,\,V$
Dimension	M1·L2·T-3·I-1
Uun SI-Ianhaiden	$\mathrm {1\,V=1\,{\frac {W}{A}}=1\,{\frac {J}{C}}}$ $\mathrm {{}=1\,{\frac {kg\,m^{2}}{A\,s^{3}}}=1\,{\frac {N\,m}{A\,s}}}$
Uun elektrostaatisk CGS-Ianhaiden (CGS-ESU)	$\mathrm {1\,V={\frac {1}{300}}\,{\frac {\sqrt {cm\,g}}{s}}}$
Uun elektromagneetisk CGS-Ianhaiden (CGS-EMU)	$\mathrm {1\,V=10^{8}\,{\frac {\sqrt {cm^{3}\,g}}{s^{2}}}}$
Näämd efter	Alessandro Volta

Volt as det SI-ianhaid för't elektrisk späänang. Hat as näämd efter di italieensk füüsiker Alessandro Volta. Det ufkörtang as „V“.

Volt as nian SI-grünjmiat, sodenang koon det mä ööder grünjmiaten beskrewen wurd. Det san: kg, m, s an A.

$\mathrm {1\,V=1\,{\frac {kg\,m^{2}}{A\,s^{3}}}}$

Bestemang

1 Volt (V) as det späänang $U$ bi en struumfeerer, di bi en struum $I$ faan 1 Ampere (A) en efekt $P$ faan 1 Watt (W) hää.

$[U]_{SI}=\mathrm {V} ={\frac {\mathrm {J} }{\mathrm {C} }}={\frac {\mathrm {W} }{\mathrm {A} }}={\frac {\mathrm {kg} \cdot \mathrm {m} ^{2}}{\mathrm {s} ^{3}\cdot \mathrm {A} }}\,$

Det formel het

$U={\frac {W}{Q}}$ „Späänang as werk per lääs“

Alessandro Volta

Alessandro Volta, huar det ianhaid hör nööm efter hää.