Asger Juul Linding Lindinger

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Wikipedia-logo-v2-frr.svg Di Bidrach "Asger Juul Linding Lindinger" staant eksklusiif ön di Nuurđfriisk Wikipedia!

Asger Juul Linding Lindinger (Beren Fridai, di 13. Oktoober 1916 ön Esbjerg/DK, Storewen Mondai, di 20. September 1999 ön Skodsborg/DK) wiar en deenski Skepsreeder, Generalkonsul, Forfater en Politiker.

Hi braacht ön't Jaar 1963 di Föriskepslinie Röm-Söl' üs Rømø-Sild Færgerii A/S ön Havneby üp Röm ön di Gang.

Dit Logo fan di Reederii ön di Vikingland (1974).
Lindenbleeren, sa üs di ön dit Lindinger-Logo stilisiaret wiar.

Bülow Agro Co.[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Bülow Agro Co. wiar en Diil fan dit Automobiil-Gisjeft F. Bülow & Co., diar waarskiints ön di jest Hualev fan di 50er Jaaren grünet waar.
Di Diil Agro Co. her me Mereln töögen Ünkrüür, Slöör en Üntjüch sa üs di Sprüten diarfuar tö dön, diar importiaret en forkoopet waar.
Asger Juul Lindinger kām 1946 tö F. Bülow en Co.. Fan 1952 ön her hi al Diili fan di Bülow Trading Co. en biraileti di Hanel. 1953 kām Bülow Agro Co. diartö. Lindinger kür di hiili Kraam ön't Jaar 1956 aurnem, en diarfan waar di Lindinger-Konzern grünet[1].

Reederii en Konkurs[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di Reederii waar ön't Jaar 1961 grünlair. Lindinger her en Importfirma en maast olterfuul Stjüüren bitaali. Dit wel hi foraneri, aurdat hi meenti, dat hi me en Skep Forleesens maaki kür. Dit slaageti man ek. Dit Skep, diar eeđer sin Wüf Ruth Lindinger neemt waar, braacht jit muar Jil iin, en sa skul Lindinger jit muar "Skat" bitaali.

Hi gair da hen en bistelti nii Skeepen, jest fan di deensk Nuurđsee-Werev ön Ringkøbing, leeterhen fan di Hüsemer Skepswerev. Diarfan waar da en rocht Skeps-en Gisjefts-Impeerium. Lindingers gurtest Swaarhair wiar noch, dat alis, wat hi bigenti, tö Jil waar, en da skel em jaa Stjüüren bitaali.

Lindinger kām jaa fan di deensk Weesterkant, en sa wust hi, dat et fuar di Deenen ek sa iinfach wiar en kum jens naa Söl', wan ja ek me di Toch köör wel. Des kām töhop me sin manigfual Taachten en di Swaarhairen om Fortiinsten en Stjüüren. Di naist Trap üp Wai wiar da di Föriskepslinie Röm-Söl' . Aur di jest Jaaren waar me ual Skeepen bigent. Tö des Tir wiar't uk fuaral fuar di Deenen jit interisant en koopi üp Skep iin. Da kür ja masi Jil spaari, wan ja niin of mener Zoll en Stjüüren bitaali maast. Mesken waar diarom di Linie uk me en Pasajiirskep bigent.
Me di nii Föri Rømø (1967) bigenti sin Töhopaarber me di Hüsemer Werev. Diar sen da ek bluat di trii Föriskeepen fuar di Rømø-Sylt Færgeri A/S becht uuren, Lindinger koopeti jit 18 Frachtskeepen, diar da hentö priwāti Investooren forkoopet waar.

Di Töhopaarber me di Hüsemer Werev giar bit tö di Konkurs, en bi des giar fuar di Koopers fan di Frachtskeepen dit miist Jil forleesen.
Lindinger kām 1978 ön Swaarhairen, aurdat hi hoogi Krediti ön Dütsk Mark her en üp di üđer Sir eeđer di Öölkriisi 1973/74 ek inoch Fortiinst fan US-Dollars iinkām.

Ali Skeepen waar bütlöning forkoopet, man fuar di Föriskeepen Westerland en Vikingland waar en ain Reederii grünet, di Rømø-Sylt Færgerederi (1978). Des kür höör man uk ek hual, en sa waar di Skeepen en di Reederii jaa 1979 naa Flensborig forkoopet.

Wat jen eeđer sin Duar skrewen heer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Asger Lindinger wiar en manigfual Mensk. Hi kür me Filosofii om, me Archeologii, me Politik en jit fuul üđers. Fuar di Hanel her hi en Diploom und wiar 25 Jaaaren lung Zensor fuar Diplomanden.

Üs hi jung wiar, es hi me Rad döör 13 Lönen köört. Hi höl höm aaftinoch ön Lastwainer fast, dat hi wat gauer fan Stair kām, en des kür di Reeder ek gur haa. Hi brükti aaftinoch en üđer Jen. Sin Knooken kām diarfan uk ek langsen hiil fan of, en sa wiar Asger Lindinger uk bi masi Dochtern en ön Kraankenhüüsingern. Jens skel hi uk nai bi di tschechiski Grensi en Nacht me 11 Wölfi töhop wesen wiis, sa stuunt et iin ön sin Biografii, en diar stuunt uk, dat hi 28 Jaaren Meföligster fan en Eetfiarel-Foriining wiar.[2]

Ön di taust Warelkrich wiar hi Töögen-ön-Kēmper. Hi aarberti üs "Ārier" iin ön en juudsk Firma. Hi skel nai bi di hooger Nazis üs Hitler en Mussolini stönen haa.

Lindinger es ön Monte Carlo Renen faart, es ön hoogi Bārigen āpgingen, her archeoloogisk Aarber maaket, es me Fliigers flöögen, heer töögen Stiiren kēmpet, en üs Politiker heer hi't uk forsjukt.

Jest waar hi Zentrumsdemokrāt, da giar hi fan des Partei wech en grün sin ain Partei, di "Centerpartei" me sin Moto: "Hoog me Humoor".

Lindinger her Firmen-Öndiili en Firmen, sa üs di Föriskepslinie naa Sylt, wiar Meföligster fan di Maatsket fuar Bruarwening iin ön't Folketing. maaketi Bütlönspolitik en wiar UN-Ambasadoor fuar Deenemark fan 1977 bit 1979.

Leewentswai[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Dit Logo fan di Reederii wiar uk ön sin Hubskrüüwer.

Lindinger heer jer me liir bigent, en hi waar oler rocht klaar diarme.
Wan em forstuun wel, wat höm sa omdref, da skel em luket haa, wat hi alis üp jens fuarher. Mesken her hi oler āphölen, wan höm di Konkurs ek ön't Aaler fan 62 Jaaren raaket her.

Skuul en Stuudien[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Hanelsliir (Engroshanel), Esbjerg 1932
  • Eksāmen, Hanelsskuul Esbjerg, 1934
  • Wolontariāt bi en Skepsmāklerfirma, 1936-37
  • Förter aur Skepsfaart, Hanel en Reklāmi liirt, Stuudientiren ön Sweeden, Engelön, U.S.A.
  • Hanelsdiploom fuar Bütenhanel en üs "Civilökonoom", 1943
  • "Sætteskipper" (Hanelsmaister) Nawigatsjoonsskuul Kopenhaawen, 1965
  • Filosoofikum 1968
  • Cand. art. (Candidatus artium, Maister fan di Könsti) nordiski Archäologii, 1970

Aarber[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Bülow Co.: 1946 Disponent, 1948 Prokurist, 1952 Administratiiwi Direktor, 1953 bit 1955 diwersi Hanelsdiili aurnomen en diarme di Lindinger-Konzern grünet.

Lindinger Konzern[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Selskepen

  • Lindinger Holding Co. A/S
  • Lindinger Agro Co. A/S
  • Lindinger Trading Co. A/S
  • Lindinger International A/S
  • Rederiet Lindinger A/S
  • Rømø-Sylt Færgeri A/S
  • Havneby Skibshandel A/S
  • Lindinger Værftet A/S
  • Rømø Kurbad A/S
  • Hotel Færgegården, Rømø
  • Lindinger Chartering Co. A/S
  • Maskinfabriken Lindinger A/S
  • Kolding Korn A/S
  • Reisebüro Navis GmbH
  • Westerland og Lindinger Linien GmbH, Hamborig

Skeepen, wat üs Selskepen bidrewen waar:

  • Lindinger Amber K/S, Lindinger Brilliant K/S, Lindinger Coral K/S, Lindinger Diamond K/S, Lindinger Emerald K/S, Lindinger Facet K/S. Lindinger Gold K/S, Lindinger Hyacinth K/S. Lindinger Ivory K/S, Lindinger )ade K/S, Lindinger Karat K/S, Lindinger Light K/S. Lindinger Moonstone K/S. Lindinger Nimbus K/S. ;

Lindinger wiar Fuarseter fan di Fuarstönen en administratiiwi Direktor fan des Selskepen.

Asger Lindinger wiar uk jit Meföligster bi di Kēmpers töögen Kreebs (1964 bit 67) en jit aural en narigen President, Stairfortreerer, Meföligster en sa förter.

Luki uk jir[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Futnooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. En fan Bülow Agro Co. waar Lindinger Agro A/S, hoken di jest Autoföri fuar Söl', di Anø koopeti!
  2. Dit Bok jit "Hoog me Humoor, en Toch döör en eetfiarelk Leewent", en dit es jit ön't Antikwariāt tö fo.
Diheer artiikel luanet det leesen.
Didiar artiikel as di 01. Oktuuber 2013 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 67 faan.