Föriskepsliinie Rem-Söl'

Di Skepsliinie Rem-Söl es en Föriskeps-Liinie, wat fan di Flensboriger Förde-Reederii-Seetouristik GmbH (FRS) bidrewen uur. Di Föri es en wichtigi Alternatiiwi tö di Autotoch, wan di Söl'ringer hentö't Fastlön wel.

Fan 2005 bit 2019 wiar bluat di Sylt Express ön Faart, 2019 kām me IMO 9008794 en taust Föriskep diartö.
Töhop ken di Skeepen ombi 205 PkW faar.

Histoorii fan di Linie

Ön di 7. Juuli 1963 stjüürti di deenski Lindinger Reederii üs dit jest Skep di Rømø I langs naa Söl'. Jü her ön Havneby di Rømø-Sylt-Færgeri A/S grünet. Bal en hualev Jaar lung kür diar bluat Mensken mefaar, men hentö't Jen fan't Jaar 1963 kām al dit jest Auto-Föriskep bitö. Dit wiar di "Anø", wat fuarof fuar Diirter (Lindinger Agro Co. A/S) koopet uuren wiar. Diar skul di Wainer fan di Sir ön köör.
Bal waar RoRo^[1] of RoPax (RoRo me Persoonentransport-Möögelkhairen)-Skeepen koopet, en fuaral di "Rømø" en di "Sylt" kür di Forkiir fan di Autos aartig wat iinfacher maaki.
Ön't Jaar 1971 waar di "Westerland" bi di Hüsemer Skepswerev becht. Aur trii Jaaren hen wiar des dat gurtest Skep fan di Linie, et kür 55 Pkw me fo. 1974 skul et weđer en nii Skep wiis, en dit wiar di "Vikingland", wat bal dit salev wiar üs di Westerland, man gurter en söner di "Skybar", en ekstra litj Salon boowen üp Dek.
Di tau Niibechningen blef da di iinsig Autoföri-Skeepen twesken Röm en Söl'. Fan 1971 bit 1978 kām dat Pasajiirskep "Rømø I" weđer me üp Wai, wat öntwesken di Noom "Mrs. Sippi" fingen her.
1978 giar Lindinger pleite, en di Linie waar fan di Fördereederei (Deling Förde Reederei Seetouristik - FRS) ön Flensborig koopet. Des faart bit hentö deling twesken di Ailönen.
Ön't Jaar 1979 waar di Skeepen hentö Zypern omflagt. Di deensk Aarberers wia diar ek üp Slach me iinforstönen^[2].
Aur lung Jaaren wiar di "Westerland" ön di Uastersee üs Böderskep twesken Kappeln en Sönerborig ön di Gang (Reederii E. H. Rasmussen GmbH fan Sönerborig her höör koopet), man 1991 kām jü weđer töbeek.
Bit hentö 't Niibechning fan di "Sylt Express" wiar Westerland en Vikingland fuar't Miist töhop önerwai. Wan ek, da faarti di gurter "Vikingland" normaalerwiis aliining.

Bit hentö 2005 waareti di Faart ombi 50 bit 55 Minüten. Dat nii Skep ken't ön 35 Minüten skafi, man fuar't Miist waaret et 40 bit 45 Minüten, bit em üp dit üđer Ailön es.
Hat giar gauer, man da es dit ek muar sa makelk en iit üp Skep.

Galerii

En Listi fan di Skeepen ön di Linie, ütdönen fan di FRS.
Lefts dit Reederii-Kontoorshüs. Rochts fuar di liiger Bechningen wiar aur lungi Jaaren di deensk Paskontroli^[3].
Dit taust Skep ön di Linie en dit Jest, wat Autos faar kür: Di Anø faarti fan 1964 bit 1966 of 67.
Di jest "Lindingerbröch": Autos kum ön List fan di Föri köört. - Ombi 1965.
1927 me Dampmaskiin becht, 1959 üp Dieselmaskiinen ombecht, fing di Föri 1965 höör trērst Noom: "Sylt".
Di "Rømø" wiar di jest Föri, diar fuar di Rømø-Sylt Færgeri A/S nii becht waar. Jü wiar bit 1974 ön di Linie önerwai.
1971 waar dit nii Flagskep, di Westerland üp Wai braacht. Jü kür ek bluat 55 Autos faar, jü her uk muar Komfort en uk wat fuar't Oog öntöber.
1974 waar di Vikingland ön Faart braacht. Jü wiar en gurter Eeđerbechning fan di Westerland.
Di Reederii heer masi dönen, dat di Linie uk nütet waar. 1991 waar di Westerland töbeek koopet en iinset.
Di Niibechningen fan di soowentiger Jaaren sen ual uuren en uur ek muar brükt (Juuli 2005).

Di Skeepen sent 1963

Rømø (I): Persoonenföri fuar 240 Pasajiiri (1963–1966)^[4]
Anö: Autoföri fuar 100 Pasajiiri en 25 PKW (1963–1967)
Friesland: Persoonenföri fuar 200 Pasajiiri (1964–1967)
Sylt: Autoföri fuar 250 Pasajiiri en 28 PKW (1966–1976)
Egeskov: Autoföri fuar 350 Pasajiiri en 14 PKW (1967)
Rømø (II): Autoföri fuar 350 Pasajiiri en 37 PKW (1967–1974)
Adriana: Persoonenföri fuar 200 Pasajiiri (1970)
Mrs Sippi (ex Römö (I)): Persoonenföri fuar 240 Pasajiiri (1971–1978)
Westerland: Autoföri fuar 400 Pasajiiri en 55 PKW (1971–1983 und 1991–2005) – forkoopet hentö di Fidji-Ailönen^[5]
Vikingland: Autoföri fuar 585 Pasajiiri en 65 PKW (1974–2005) – forkoopet hentö Itālien^[6]
Sylt Express Autoföri fuar 599 Pasajiiri en 76 PKW (Sent 2005). Ön Faart.
Romoexpress Di Skriiffail tö See (Sent 2019). Ön Faart.

Wat jit fortelt uur

Aur di Somer fan 1964 bit 1968 skel en Skep fan di W.D.R. twesken Röm en Söl' faart haa^[7]. Dit wiar di "Uthlande", en Pasajiirskep, becht ön Hüsem, 1955. Di deensk "Orange-Linjen" her dat Skep eeđer des fan 1959 bit 1969 hüürt. Wan em bi di W.D.R. eeđerluket, da stuunt wat üđers: Di "Uthlande 2" skel fan 1959 bit 62 forchartert wesen wiis en 1968 forkoopet^[8]

Fan 1979 bit 1982/83 skel en Katamarān-Persoonenföri önerwai wesen wiis, di "Rømø". Di Reederii wiar di "Dansk Rømø Rute K/S", wat achterön weđer forswünen es.

Luki uk jir

↑ Roll on - Roll off,
↑ En Birocht fan 1979 aur di Aarberskeempen (Dütsk)
↑ Sa temelk diar, hur dit Plakāt fan't "Sylt-Aquarium" es
↑ http://www.faergelejet.dk/faerge.php?id=3494&n=3 (Aur di Römö I)
↑ Ombecht, fiiđerhen üs Autoföri önerwai. Jit jit langsen "Westerland". 2016 bi en Orkān üp Grünj smeten uuren en mal önsteken gingen (Ombi 3 Mio. $, wat di Reederii ek bitaali ken)
↑ Ombecht, ek muar üs Föri tö brük, jit nü "Ersa 3".
↑ Ütfünen üp http://www.faergelejet.dk/faerge.php?id=2208&n=4
↑ http://www.faehre.de/unternehmen/faehrverkehr/alle-schiffe-seit-1885/steckbriefe/18-motorschiff-uthlande-2.html.

[1] Roll on - Roll off,

[2] En Birocht fan 1979 aur di Aarberskeempen (Dütsk)

[3] Sa temelk diar, hur dit Plakāt fan't "Sylt-Aquarium" es

[4] ttp://www.faergelejet.dk/faerge.php?id=3494&n=3 (Aur di Römö I)

[5] Ombecht, fiiđerhen üs Autoföri önerwai. Jit jit langsen "Westerland". 2016 bi en Orkān üp Grünj smeten uuren en mal önsteken gingen (Ombi 3 Mio. $, wat di Reederii ek bitaali ken)

[6] Ombecht, ek muar üs Föri tö brük, jit nü "Ersa 3".

[7] Ütfünen üp http://www.faergelejet.dk/faerge.php?id=2208&n=4

[8] ttp://www.faehre.de/unternehmen/faehrverkehr/alle-schiffe-seit-1885/steckbriefe/18-motorschiff-uthlande-2.html.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]