Jens Jessen

Didiar artiikel "Jens Jessen" as eksklusiif üüb't Nuurdfresk Wikipedia!

Jens Jessen (* 1959 uun Naibel) wiar en skuulmääster üüb Oomram.

Leewent

Jens as iarst üüb Oomram tu skuul gingen an hää 1978 bi't Friedrich-Paulsen-Skuul uun Naibel sin abituur maaget. Bi't Pedagoogisk Huuchskuul uun Kiil hää'er studiaret, am skuulmääster för matematiik an geografii tu wurden. Tu salew tidj hää'er bi't Nuurdfresk Wurdenbuksteed bi Prof. Bo Sjölin, Dr. Ommo Wilts an Dr. Alastair Walker fresk filologii studiaret. Efter't studiarin ging hi tu a Ferian Jordsand, am san siwiilsiinst tu maagin. Faan 1987 bit 2013 wiar hi skuulmääster bi't Öömrang Skuul üüb Oomram. Uun a 1990er juaren wiar hi aktiif bi't European Bureau for Lesser-Used Languages an bi't Nordfriisk Instituut. Sant 2009 halept hi mä, det Nuurdfresk Wikipedia aptubaun.

Skraften

Jens hää en hunfol buken auersaat, ütjden of diarbi mäholpen:

Polyglott spriakfeerer öömrang. Stianood 1992.
James Krüss: At fertelang faan't han an faan't ai. Auersaat 1992. Iindrach uun't DNB. ISBN 978-3-88007-180-3
R.Goscinny & A.Uderzo: Asterix an Maestria (Asterix XXIX). 1991. Auersaat 1993. 2020 nei ütjden.
Carlo Collodi: Pinocchio. Auersaat 1993. Iindrach uun't DNB. ISBN 3-924422-26-5
Ommo Wilts: Friesische Formenlehre in Tabellen. 3: Amrum. 1995. Husum Druck, Hüsem. Mäwerket. ISBN 3-7868-0508-3
Thea Andresen: Öömrang komeedin. 1996. Bewerket. Iindrach uun't DNB. ISBN 3-924422-49-4
Jens Jessen: Dön tau menkner - jo tau menkner. Efter det waastfresk teel "De twa mantsjes" faan Fokje de Jong-Peenstra. 1996. Iindrach uun't DNB. ISBN 978-3-88007-237-4
John F. Hooker: Robin Hood. 1998. Auersaat. Iindrach uun't DNB. ISBN 3-924422-40-0
Heather Amery: Usborne, Min iarst düüsen wurden öömrang. 1998. Bräist, Nordfriisk Instituut. Iindrach uun't DNB. ISBN 978-3-88007-265-7
Reinhard Jannen: Deutsch-friesische Wörterliste, aus dem Wortmaterial des "Wurdenbuk för Feer an Oomram", Amrum, 1986. Noorsaarep 1991. Bewerket 2001.
Jens Jessen: Öömrang üüb a „Öömrang Skuul“. 2005. Uun: Zwischen Eider und Wiedau, Hüsem 2005, S. 98-100.
Knut Jungbohn Clement: Der Lappenkorb von Gabe Schneider aus Westfrisland, mit Zuthaten aus Nord-Frisland. Leipzig 1847. Efterdrükt 2013.
Christian 5.s matrikel, Markböger no. 764, Ammerum Land, 1683. Öömrang Archiif. Apwerket 2020.
Amrum 1799-2020. Untersuchung zur Bevölkerung während der Flurbereingung 1799. Öömrang Archiif. 2020.
R.Goscinny & A.Uderzo: At Bütjenstääd (Asterix XVII). 1974. Auersaat 2021.
Lewis Carroll: Aaliis uun Wonerlun. 1952 (1865). Auersaat 2021.
Nebel/Amrum Bevölkerung im 18. Jahrhundert. Kwelensaamlang. 2021.
Lyman Frank Baum: A Trool faan Oz. 1900. Kurt faadet an auersaat 2022.
Johann Wolfgang von Goethe: Faust I an II. Kurt faadet 1962 (1808 an 1832). Auersaat 2023.

Luke uk diar

Wikisource: Nü gung wi tüs

Wikisource: Suart of bruket boksen

Wikisource: Al so loong

Wikisource: Di baang Riis

Wikisource: Tu Jul

Ei ferwaksle mä

Jens Jessen (1854-1906), redaktöör an politiker, diar hää det Jens-Jessen-Skolen uun Flensborag a nööm faan.
Jens Peter Jessen (1895-1944), wedenskapsmaan, wiar di 20. Jüüle 1944 bi det atentaat üüb Hitler bedialagt, diar hää det Jens-Jessen-Hüs uun Flensborag a nööm faan.
Jens Christian Jessen (1919-1990), jurist, Das Recht in den Kinder- und Hausmärchen der Brüder Grimm, Kiel, 1979.
Jens Jessen (* 1955), jornalist an skriiwer, enkeldring faan Jens Peter Jessen (1895-1944).