Kirgistan

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Kirgiisk Republiik
Кыргыз Республикасы (kirgiisk)
Киргизская Республика (rüsk)
Flagge Kirgisistans
Wappen Kirgisistans
Flag Woopen
Amtelk spriak Kirgiisk (amtsspriak),
Rüsk (naist amtsspriak)
Hoodstääd Bischkek
Stootsfurem Parlamentaarisk republiik
Stootsbaas President Almasbek Atambajew
Regiarangsbaas Iarst minister Sapar Issakow
Grate 199.900 km²
Iinwenern 5.551.900 (slompet 2012)[1]
Iinwenern per km² 28 Iinwenern per km²
BIP
  • Nominaal
  • Totaal (KKP)
  • BIP/Iinw. (nominaal)
  • BIP/Iinw. (KKP)
2016[2]
  • 6,55 Mrd. USD (147.)
  • 21,50 Mrd. USD (140.)
  • 1.073 USD (159.)
  • 3.521 USD (150.)
HDI 0,664 (120.) (2016)[3]
Münt Som (KGS)
Suwereeniteet 31. August 1991
(faan't Sowjetunion)
Natjunaalhümne Ak möngülüü aska
Natjunaalfeierdai 31. August
Tidjsoon UTC+6
Autokääntiaken KG
TLD .kg
Tilefoonföörwool +996
Kyrgyzstan on the globe (Eurasia centered).svg


Kirgistan (uk Kirgisistan of Kirgiisien; kirgiisk Кыргызстан Kyrgysstan; amtelk Kirgiisk Republiik, kirgiisk Кыргыз Республикасы Kyrgys Respublikasy, rüsk Киргизская Республика Kirgisskaja Respublika) as en banenstoot uun Madelaasien mä gud fiiw miljuun iinwenern. Trinjam lei Kasachstan, Schiina, Tadjikistan an Usbekistan. Hoodstääd as Bischkek.

Koord[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ferwaltang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Osch Bischkek Oblast Batken Oblast Osch Oblast Talas Oblast Dschalalabat Oblast Naryn Oblast Tschüi Oblast Yssykköl Kasachstan Usbekistan Tadjikistan Schiina
Oblasten faan Kirgistan

Kirgistan as uun sööwen ferwaltangsregiuunen (kirgiisk облус/oblus, pl. облустор/oblustor; rüsk область/oblast) an tau stääden (шаар/schaar) Bischkek an Osch iindiald. Oblasten wurd weder uun lunkreiser (район/rajon, pl. райондор/rajondor) onerdiald an stääden haa distrikten.

Stääd
Oblast
Ferwaltangs-
steed
Grate uun km² Iinwenern Distrikten Kirgiisk nööm Rüsk nööm
Stääd Bischkek Bischkek 169,9 874.400 4 Бишкек шаары город Бишкек
Stääd Osch Osch 18,5 255.800 1 Ош шаары город Ош
Oblast Batken Batken 16.995,0 428.800 3 Баткен областы Баткенская область
Oblast Tschüi Bischkek 19.895,0 803.230 8 Чүй областы Чуйская область
Oblast Dschalalabat Dschalalabat 32.418,0 1.009.889 8 Жалалабат областы Джалал-Абадская область
Oblast Naryn Naryn 45.200,0 245.266 5 Нарын областы Нарынская область
Oblast Osch Osch 29.200,0 1.130.900 7 Ош областы Ошская область
Oblast Talas Talas 11.400,0 219.000 4 Талас областы Таласская область
Oblast Yssykköl Karakol 43.144,0 437.200 5 Ысыккөл областы Иссык-Кульская область

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. www.laender-analysen.de 2012
  2. Weodata www.imf.org
  3. United Nations Development Programme (UNDP),