Usbekistaan

	Republiik Usbekistaan
	Oʻzbekiston Respublikasi
Flagge Usbekistans	Wappen Usbekistans
Flag	Woopen
Amtelk spriak	Usbekisk,; dialwiis uk Karakalpakisk
Hoodstääd	Taschkent
Stoot (skak)	Republiik
Stoot baas	President Shavkat Mirziyoyev
Regiarang baas	Ministerpresident Abdulla Aripov
Grate	448.978 km²
Iinwenern	31.576.400 (1. Janewoore 2016)
Iinwenern per km²	70 Iinw./km²
BIP Totaal (nominaal); Totaal (KKP); BIP/Iinw. (nominal); BIP/Iinw. (KKP);	2016 $ 66,05 Milliarden (72.); $ 205,68 Milliarden (63.); $ 2.115 (136.); $ 6.081 (128.);
HDI	▲ 0,701 (105.) (2016)
Münt	Soʻm (UZS)
Suwereniteet	1. September 1991; (faan't Sowjetunion)
Natsionaalhümne	Serquyosh, hur oʻlkam,; elga baxt, najot;
Tidjsoon	UTC+5
Autokääntiaken	UZ
TLD	.uz
Tilefoonföörwool	+998

Tekst üüb Öömrang

Usbekistaan (usbekisk Oʻzbekiston; amtelk Republiik Usbekistaan, usbekisk Oʻzbekiston Respublikasi) as en banenstoot uun Madelaasien. Trinjam lei Kasachstaan, Kirgistaan, Tadjikistaan, Afghaanistaan an Turkmeenistaan.
Uun a waast lei a Aral Sia an a Sarykamysch Sia, uun a uast a Aydar Sia.
Di nööm komt faan't fulk faan a Usbeken uf, an hör nööm gongt üüb Usbek Khan turag. Usbekistaan as en "dobelten banenstoot", det ment: Usbekistaan hää nään tugang tu't weltsia, an sin naiberlunen san uk banenstooten.

Koord

Taschkent

TURKMEENISTAAN

KASACHSTAAN

KIRGISTAAN

TADJIKISTAAN

AFGHAANISTAAN

IRAAN

Aral Sia

Sarykamysch Sia

Aydar Sia

Karakalpakistaan

Prowinsen

Usbekistaan hää twaalew prowinsen (usbek. viloyat, pl. viloyatlar; iar (rüsk): oblast), ian autonoom republiik (usbek. respublika) an ian stäädprowins (shahar).

Prowins	Hoodstääd	Autokääntiaken
Stääd Toshkent (Toshkent shahri) (Taschkent)		01–09
Toshkent (Toshkent viloyati) (Prowins Taschkent)	Nurafshon	10–19
Sirdaryo (Sirdaryo viloyati) (Prowins Syrdarja)	Guliston (Gulistan)	20–24
Jizzax (Jizzax viloyati) (Prowins Djissach)	Jizzax (Djissach)	25–29
Samarqand (Samarqand viloyati) (Prowins Samarkand)	Samarqand (Samarkand)	30–39
Fargʻona (Fargʻona viloyati) (Prowins Ferghana)	Fargʻona (Ferghana)	40–49
Namangan (Namangan viloyati) (Prowins Namangan)	Namangan	50–59
Andijon (Andijon viloyati) (Prowins Andidjan)	Andijon (Andidjan)	60–69
Qashqadaryo (Qashqadaryo viloyati) (Prowins Qaschqadarja)	Qarshi (Qarschi)	70–74
Surxondaryo (Surxondaryo viloyati) (Prowins Surchan-Darja)	Termiz (Termez)	75–79
Buxoro (Buxoro viloyati) (Prowins Buchaaraa)	Buxoro (Buchaaraa)	80–84
Navoiy (Navoiy viloyati) (Prowins Nawoji)	Navoiy (Nawoji)	85–89
Xorazm (Xorazm viloyati) (Prowins Choresmien)	Urganch (Urgentsch)	90–94
Republiik Karakalpakistan (Qoraqalpogʻiston Respublikasi; Karakalpakisk Qaraqalpaqstan Respublikasi) (Republiik Qaraqalpakistaan)	Nukus (karak. Noʻkis)	95–99

Histoore

At lun wiar faan 1924 tu 1991 üüs det Usbeeks SSR ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det wurd 1. September 1991 suwereen.

Futnuuten

↑ Iinwenertaal di 1. Janewoore 2016 Stootelk komitee för statistik
↑ World Economic Outlook Database, April 2015 faan a Internatjunaal Müntfond (IWF/IMF)
↑ United Nations Development Programme (UNDP),

[1] Iinwenertaal di 1. Janewoore 2016 Stootelk komitee för statistik

[2] World Economic Outlook Database, April 2015 faan a Internatjunaal Müntfond (IWF/IMF)

[3] United Nations Development Programme (UNDP),

[1]

[2]

[3]