Zum Inhalt springen

Kirgistaan

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Kirgistan)
Tekst üüb Öömrang
Kirgiisk Republiik
Кыргыз Республикасы (kirgiisk)
Киргизская Республика (rüsk)
Flagge Kirgisistans
Flagge Kirgisistans
Wappen Kirgisistans
Wappen Kirgisistans
Flag Woopen
Amtelk spriak Kirgiisk (amtsspriak),
Rüsk (naist amtsspriak)
Hoodstääd Bischkek
Stoot (skak) Parlamentaarisk republiik
Stoot baas President Almasbek Atambajew
Regiarang baas Iarst minister Sapar Issakow
Grate 199.900 km²
Iinwenern 5.551.900 (slompet 2012)[1]
Iinwenern per km² 28 Iinw./km²
BIP
  • Nominaal
  • Totaal (KKP)
  • BIP/Iinw. (nominaal)
  • BIP/Iinw. (KKP)
2016[2]
  • 6,55 Mrd. USD (147.)
  • 21,50 Mrd. USD (140.)
  • 1.073 USD (159.)
  • 3.521 USD (150.)
HDI 0,664 (120.) (2016)[3]
Münt Som (KGS)
Suwereniteet 31. August 1991
(faan't Sowjetunion)
Natsionaalhümne Ak möngülüü aska
Natsionaalfeierdai 31. August
Tidjsoon UTC+6
Autokääntiaken KG
TLD .kg
Tilefoonföörwool +996

Kirgistaan (uk Kirgiisistaan of Kirgiisien; kirgiisk Кыргызстан Kyrgysstan; amtelk Kirgiisk Republiik, kirgiisk Кыргыз Республикасы Kyrgys Respublikasy, rüsk Киргизская Республика Kirgisskaja Respublika) as en banenstoot uun Madelaasien mä gud fiiw miljuun iinwenern. Trinjam lei Kasachstaan, Schiina, Tadjikistaan an Usbekistaan. Hoodstääd as Bischkek.

Dön tjiin gratst stääden uun't lun san:

# Stääd Lidj (2020)[4]
1 Bischkek 1.039.072
2 Osch 283.253
3 Dschalalabat 111.135
4 Karakol 78.130
5 Tokmok 66.283
6 Özgön 61.582
7 Balyktschy 49.655
8 Kara-Balta 47.655
9 Kysyl-Kyja 41.525
10 Naryn 40.676

Iindialang faan Ferwaltang

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
OschBischkekOblast BatkenOblast OschOblast TalasOblast DschalalabatOblast NarynOblast TschüiOblast YssykkölKasachstaanUsbekistaanTadjikistaanSchiina
Oblasten faan Kirgistaan

Kirgistaan as uun sööwen ferwaltangsregiuunen (kirgiisk облус/oblus, pl. облустор/oblustor; rüsk область/oblast) an tau stääden (шаар/schaar) Bischkek an Osch iindiald. Oblasten wurd weder uun lunkreiser (район/rajon, pl. райондор/rajondor) onerdiald an stääden haa distrikten.

Stääd
Oblast
Ferwaltang-
steed
Grate uun km² Iinwenern Distrikten Kirgiisk nööm Rüsk nööm
Stääd Bischkek Bischkek 169,9 874.400 4 Бишкек шаары город Бишкек
Stääd Osch Osch 18,5 255.800 1 Ош шаары город Ош
Oblast Batken Batken 16.995,0 428.800 3 Баткен областы Баткенская область
Oblast Tschüi Bischkek 19.895,0 803.230 8 Чүй областы Чуйская область
Oblast Dschalalabat Dschalalabat 32.418,0 1.009.889 8 Жалалабат областы Джалал-Абадская область
Oblast Naryn Naryn 45.200,0 245.266 5 Нарын областы Нарынская область
Oblast Osch Osch 29.200,0 1.130.900 7 Ош областы Ошская область
Oblast Talas Talas 11.400,0 219.000 4 Талас областы Таласская область
Oblast Yssykköl Karakol 43.144,0 437.200 5 Ысыккөл областы Иссык-Кульская область

Det wiar faan 1936 tu 1991 üüs det Kirgisk SSR ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det wurd 31. August 1991 suwereen.

  1. www.laender-analysen.de 2012
  2. Weodata www.imf.org
  3. United Nations Development Programme (UNDP),
  4. Kyrgyzstan, citypopulation.de