Nei-Sialun

"Nei-Sialun" uun öler spriikwiisen

Sölring  Öömrang  Fering  Halunder  Halifreesk  Mooring  Wiringhiirder  Karhiirder  Gooshiirder

Tekst üüb Öömrang

New Zealand (ingelsk) Aotearoa (maori)∗ Nei-Sialun
Flagge Neuseelands Wappen Neuseelands Flag Woopen
Amtelk spriak	Ingelsk, Maori, Nei-Sialuns Tiakenspriak
Hoodstääd	Wellington
Stootsfurem	Konstitutsionel monarchii
Regiarangsfurem	Parlamentaarisk demokratii
Stootsbaas	Könang Kaarl III.∗∗
Regiarangsbaas	Premjeeminister Chris Hipkins
Grate	268.680 (74.) km²
Iinwenern	4.403.000 (123.)
Iinwenern per km²	16,4 (171.) Iinw./km²
BIP Totaal (nominaal) Total (PPP) BIP/Einw. (nominaal) BIP/Einw. (PPP)	2011 $ 161,8 Milliarden (56.]]) $ 122,1 Milliarden (64.]]) $ 36.648 (23.]]) $ 27.668 (33.]])
HDI	0.908 (5.]])
Münt	Nei-Sialun-dooler (1 $ = 100 ¢)
Grünjlaanj	6. Febrewoore 1840 (Ferdrach faan Waitangi)
Suwereniteet	26. September 1907 (Dominion), 25. Nofember 1947 (Statuut faan Westminster)
Natsionaalhümne	God Defend New Zealand, God Save the Queen
Natsionaalfeierdai	Waitangi Day (6. Febrewoore)
Tidjsoon	UTC+12 (NZST) UTC+13 (NZDT somertidj Oktuuber - Maarts)
Autokääntiaken	NZ
TLD	.nz
Tilefoonföörwool	+64
∗ de facto, de jure bluas New Zealand ∗∗ fertreeden faan generaalguwernöör Jerry Mateparae
Laag faan Nei-Sialun uun Oseaanien Laag faan Nei-Sialun uun Oseaanien

Nei-Sialun (ingelsk New Zealand, maori: Aotearoa) as en lun uun a Süüd-Pasiifik. Diar hiar tau grat eilunen (Nuurd- an Süüd-Eilun) an flook letj eilunen tu. Uun't waasten leit Austraalien, uun't nuurden lei Nei-Kaledoonien, Tonga an Fidschi an uun't süüden Antarktikaa.

Koord

Nei-Sialun (Nei-Sialun) Whangarei Whangarei Auckland Auckland Hamilton Hamilton Whakatane Whakatane Gisborne Gisborne Napier Napier Stratford Stratford Palmerston North Palmerston North Wellington Wellington Blenheim Blenheim Nelson Nelson Richmond Richmond Greymouth Greymouth Christchurch Christchurch Dunedin Dunedin Invercargill Invercargill Aoraki Aoraki Tasman-Sia Pasiifik Nuurd-Eilun Süüd-Eilun Stewart Island Taupo-Sia

Regiuunen

Regiuunen faan Nei-Sialun.

Numer uun a koord	Regiuun	Ferwaltang	Ferwaltangssteed	Grate [km²]	Iinwenern	Iinwenern/km²
01!1	Northland	Northland Regional Council	Whangarei	13.941	157.400	11,3
02!2	Auckland	Auckland Council	Auckland	4.894	1.438.600	298,7
03!3	Waikato	Waikato Regional Council	Hamilton	25.598	409.300	16,0
04!4	Bay of Plenty	Bay of Plenty Regional Council	Whakatane	12.447	275.100	22,1
05!5	Gisborne	Gisborne District Council	Gisborne	8.351	46.600	5,6
06!6	Hawke’s Bay	Hawke’s Bay Regional Council	Napier	14.164	154.800	10,9
07!7	Taranaki	Taranaki Regional Council	Stratford	7.273	109.100	15,0
08!8	Manawatu-Wanganui	Horizons Regional Council	Palmerston North	22.215	231.500	10,4
09!9	Wellington	Wellington Regional Council	Wellington	8.124	483.300	59,5
10	Marlborough	Marlborough District Council	Blenheim	12.484	45.300	3,6
11	Nelson	Nelson City Council	Nelson	445	45.500	102,2
12	Tasman	Tasman District Council	Richmond	9.786	47.300	4,8
13	West Coast	West Coast Regional Council	Greymouth	23.336	32.700	1,4
14	Canterbury	Environment Canterbury	Christchurch	45.346	565.700	12,5
15	Otago	Otago Regional Council	Dunedin	31.990	207.400	6,5
16	Southland	Southland Regional Council	Invercargill	34.347	94.200	2,7
18!	Nei-Sialun		Wellington	274.741	4.367.800	15,9

Politiik

Nei-Sialun as sant 1931 lasmoot faan det Commonwealth of Nations.

Luke uk diar

 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Nei-Sialun 

 Wikimedia Atlas: Nei-Sialun – Geograafisk an histoorisk koorden

• Prowins Sialun (Neederlunen)
• Suwereen stooten uun Polyneesien: Cook-Eilunen, Nei-Sialun, Niue, Samoa, Tonga, Tuwaalu.

Ferwisang efter bütjen

• Literatüür faan of auer Nei-Sialun uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek
• Ministeerium för bütjluns uungeleegenhaiden tu Nei-Sialun (sjiisk)

Kwelen

-40.843611111111172.48305555556

Lunen uun Oseaanien

Suwereen stooten: Austraalien Austraalien | Fidschi Fidschi | Kiribaati Kiribaati | Marshall-Eilunen Marshall-Eilunen | Nauru Nauru | Nei-Sialun Nei-Sialun | Palau Palau | Papua-Nei-Guinea Papua-Nei-Guinea | Samoa Samoa | Salomoon-Eilunen Salomoon-Eilunen | Tonga Tonga | Tupslööden Stooten faan Mikroneesien Tupslööden Stooten faan Mikroneesien | Tuwaalu Tuwaalu | Vanuatu Vanuatu

Stooten uun frei asosiiaring mä Nei-Sialun: Cook-Eilunen Cook-Eilunen | Niue Niue

Eilunen an Sköölen faan Eilunen, wat tu öler Lunen hiar:
(tu Austraalien) Norfolk-Eilun; (tu Chiile) Rapa Nui; (tu Frankrik) Fraansöösk Polyneesien, Neikaledoonien, Wallis an Futuna, (tu Neisialun) Tokelau;
(tu dön Ferianigt Stooten) Ameerikoonsk Samoa, Guam, Hawaii, United States Minor Outlying Islands.