Salomoonen

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Salomoon-Eilunen)
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Salomoonen
Solomon Islands
Flagge der Salomonen
Wappen der Salomonen
Flag Woopen
Woolspröök: „Iu Oraet Nomoa“
„Feer ment siine“
Amtelk spriak Ingelsk
Hoodstääd Honiara
Stootsfurem Parlamentaarisk monarchii
Stootsbaas Könangin Elisabeth II.
fertreeden faan generaalguwernöör Frank Kabui
Regiarangsbaas Iarst minister Rick Houenipwela
Grate 28.896[1] km²
Iinwenern 622.469 (2015)[1]
Iinwenern per km² 19 Iinw./km²
BIP
  • Totaal (nominaal)
  • Totaal (KKP)
  • BIP/Einw. (nominaal)
  • BIP/Einw. (KKP)
2016[2]
  • $ 1.178 miljoonen (174.)
  • $ 1.185 miljoonen (181.)
  • $ 1.971 (140.)
  • $ 1.973 (168.)
HDI 0,515 (156.) (2016)[3]
Münt Salomoonen-Dooler (SBD)
Suwereeniteet 7. Juli 1978
(faan't Ferianagt Könangrik)
Natjunaalhümne God Save Our Solomon Islands
Tidjsoon UTC+11
Autokääntiaken SOL
TLD .sb
Tilefoonföörwool +677
Solomon Islands on the globe (Oceania centered).svg
Solomon Islands in Oceania (small islands magnified).svg


A Salomon-Eilunen of Salomoonen (ingelsk: Solomon Islands) san en eilunstoot uun Melaneesien.

Trinjam a Salomoonen lei Nauru, Kiribaati, Tuvalu, Fidschi an Vanuatu.

Koord[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Iindialang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

A Salomoonen wurd tu 9 prowinsen an det hoodstäädregiuun Honiara iindiald.

Koord mä prowinsen
Prowins Hoodstääd Grate
km²
Iinwenern
1 Central Tulagi 615 27.915
2 Choiseul Taro 3.837 25.876
3 Guadalcanal Honiara 5.336 78.234
4 Isabel Buala 4.136 26.304
5 Makira-Ulawa Kirakira 3.188 40.395
6 Malaita Auki 4.225 160.013
7 Rennell an Bellona Tigoa 671 3.021
8 Temotu Lata 895 24.396
9 Western Gizo 5.475 81.238
A Hoodstäädregiuun Honiara 22 63.343
Salomoonen Honiara 28.400 530.735

Befölkrang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Spriaken[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det amtelk spriak faan a eilunen as Ingels. Det lingua franca as Pidschin, wat nai bi Tok Pisin as. Dön miast öler spriaken, wat üüb a eilunen spreegen wurd, san Austroneesk spriaken. Dön Sentraal Salomoonen spriaken, en skööl faan dön Papuaans spriaken, wurd üüb enkelt eilunen spreegen.

Foehr.svg Tekst üüb Fering


Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Dön Salomoonen wurd woorskiinelk wel föör amanbi 3000 juar besiidelt. Geliarden liawt, dat lidj, diar Papuaans spriiken spreeg, begand amanbi 30.000 f.Kr. dön eilunen tu besiidlin [4]. Lidj, diar Austroneesk Spriiken spreeg, kaam amanbi 4000 f.Kr. an diarmä det outrigger kaanu broocht. Twesken 1200 an 800 f.Kr. kaam faan dön Bismark Eilunen a föörfeeder faan a Polyneesier, det Lapita lidj[5].

1568 lingt spaans siafoorers oner Álvaro de Mendaña y Neira (15421595) faan Peruu detheer skööl faan eilunen, wat jo för't lun Ophir faan köning Salomoon hääl. 1767 wurd a Salomoonen faan britisk ütjfinjer Philip Carteret (1733-1796) an 1768 faan fraansöösk ütjfinjer Louis Antoine de Bougainville (17291811) weler ütjfünjen. Sant amanbi 1830 werket europeeisk hanelslidj an misionaaren üüb a Salomoonen. 1885 an 1889 grenset Tjiisklun an Gratbritanien hör berik faan reegiment uun't gebiit faan a Salomoonen uf. April 1885 wurd a nuurd-salomoonen eilunen (Bougainville, Buka, Choiseul, Santa Isabel an Ontong Java) dial faan det tjiisk protektoraat Nei-Guinea. 1893 wurd a süüd-salomoonen eilunen New Georgia, Guadalcanal, Malaita an San Cristobal det Britisk Salomoonen-Eilunen protektoraat. 1898 wurd dön Santa Cruz, Rennell an Bellon eilunen dial faan't protektoraat. 1900, efter de 14. Nofember 1899 Berliner Fedrach, ded Tjiisklun tu det britisk protektoraat dön Choiseul, Santa Isabel, Shortlands an Ontong Java eilunen.

Uun de Iarst Wäältkrich besaat de Austraalisk Bund det tjiisk dial faan a Salomoonen, wat hi faan 1920 tu 1945 üüs mandaat faan a Völkerbund ferwaltet. Uun a Naist Wäältkrich naam* det jaapaans armee faan Marts tu August 1942 a Salomoonen. Mä hör lokelk lunigin üüb Guadalcanal (7. August 1942 tu 8. Febrewoore 1943) feerd dön amerikoons armee uun a Pasifiikkrich at anring faan a krich tu hör gonst iin. Uun swaar slachten uun a locht uun't sia an uk uun en springen faan hör luniginsaldooten faan eilun tu eilun küd dön Ferianigt Stooten tu 1944 dön strateegisk wichtig Salomoonen oner hör kontrol bring.

1945 fing Austraalien Bougainville an Buka üüs treuhungebiit faan dön Feriand Natschuunen tuspreegen. 1975 kaam dönheer eilunen tu Papua-Nei-Guinea. 1976 fing a Salomoonen autonomii an 7. Jüüle 1978 suwereniteet. At klaag faan Papua-Nei-Guinea jin a Salomoonen, det staheuisk Bougainville Revolutionary Army tu halepen, feerd uun dön 1990-juaren tu speeningen twesken dön tau stooten. Solomon Mamaloni (1943-), diar 1981-1984, 1989-1993 an 1994-1997 föörmaan faan't regiaring wiar, wurd August 1997 faan Bartholomew Ulufa'alu (1950-2007) uun't baantje apliaset[6].

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Salomoonen – Saamlang faan bilen of filmer
Wikiatlas Wikimedia-Atlas: Salomoonen – Geograafisk an histoorisk koorden

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 Solomon Islands. Uun: The World Factbook. Central Intelligence Agency, ufrepen di 17. Maarts 2016 (ingelsk).
  2. imf.org
  3. [1] United Nations Development Programme (UNDP),
  4. Sheppard, Peter J. "Lapita Colonization Across the Near/Remote Boundary" Current Anthropology, Vol 53, No. 6 (Dec 2011), p. 800.
  5. Kirch, Patrick Vinton (2002). On the Road of the Winds: An Archaeological History of the Pacific Islands. Berkeley, California: University of California Press. ISBN 0-520-23461-8
  6. Brockhaus: Die Enzyklopädie in vierundzwanzig Bänden, 19. Band, s. 54-55
-8159.18333333333