Tswana (Spriik)

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Setswana)
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Det Tswana Spriik (üüb Tswana: Setswana [sɪˈtswa.na]) as ian faan dön Bantuspriiken. At wurt faan amanbi 4,1 miljuunen lidj üüs mamenspriik snaaket, uun Botsuana, Süüdaafrika, Simbabwe an Namiibia. At spriik hee 4.067.248 spreegern in Süüdaafrika (2011)[1].

Spriikwiisen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At spriik hee tretanj spriikwiisen: Hurutshe, Kgatla, Kwena, Lete, Ngwaketse, Ngwato, Rolong, Tawana, Tlharo, Tlhaping, Tlharo, Fokeng an Tlokwa.

Gramatiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det Tswana Spriik, üüs öler bantuspriiken, hee klasen faan prefiksen. En mensk, diar tu det Tswana fulk hiart of faan Botsuana as, as en Motswana (en wurd, wat tu de iarst klas hiart). At muartaal faan Motswana as Batswana (en wurd, tu de naist klas hiart). A nööm faan't lun, Botswana, hiart tu de fjauertanjst klas. A nööm faan't spriik as Setswana.

  • klas 1-2: motho (muartaal batho) mensk
  • klas 5-6: lee (muartaal mae) ai
  • klas 7-8: seledu (muartaal diledu) kan of biard
  • klas 9-10: ntša (muartaal dintša) hünj
  • klas 11: loleme (muartaal dileme) tong
  • klas 14: bojalwa biar
  • klas 15: legwafa (muartaal magwafa) aakselkölk

Kwelen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s. 26

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]