Turkmenistan

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Turkmenistan
Türkmenistan
Flagge Turkmenistans
Wappen Turkmenistans
Flag Woopen
Amtelk spriak Turkmeensk
Hoodstääd Aşgabat
Stootsfurem Republiik
Stootsbaas an Regiarangsbaas Stootspresident
Gurbanguly Berdimuhamedow
Grate 488.100 km²
Iinwenern 5.758.075 (2017)[1]
Iinwenern per km² 13,7 Iinwenern per km²
BIP
  • Totaal (nominaal)
  • Totaal (KKP)
  • BIP/Iinw. (nominaal)
  • BIP/Iinw. (KKP)
2016 (slompet)[2]
  • 35.398 Mio. US$ (88.)
  • 93.271 Mio. USD (92.)
  • 6.479 USD (80.)
  • 17.072 USD (94.)
HDI 0,691 (111.) (2016)[3]
Münt Manat (TMT)
Suwereeniteet 27. Oktuuber 1991
(faan't Sowjetunion)
Natjunaalhümne Garaşsız, Bitarap, Türkmenistanıň döwlet gimni
Tidjsoon UTC+5
Autokääntiaken TM
TLD .tm
Tilefoonföörwool +993
Turkmenistan on the globe (Afro-Eurasia centered).svg


Turkmenistan (turkmeensk Türkmenistan) as en banenstoot uun Madelaasien bi't Kaspisk Sia. Trinjam lei Iraan, Afghanistan, Usbekistan an Kasachstan. Diar lewe gud fiiw miljuun minsken. Di gratst dial faan't lun maaget det wüüst Karakum ütj.

Koorden[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Geografii Prowinsen
Asgabat Balkan welaýaty Daşoguz welaýaty Lebap welaýaty Mary welaýaty Ahal welaýaty Kasachstan Kasachstan Usbekistan Afghanistan Iraan
Prowinsen faan Turkmenistan

Prowinsen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Turkmenistan hää fiiw prowinsen (welaýatlar, sg. welaýat) mä muar üs 50 distrikten an di hoodstääddistrikt Aşgabat şäheri.

Nr. Prowins ISO-Code Hoodstääd Grate (km2) Iinwenern (2005[4])
1 Ahal welaýaty TM-A Änew 97.160 939.700
2 Balkan welaýaty TM-B Balkanabat 139.270 553.500
3 Daşoguz welaýaty TM-D Daşoguz 73.430 1.370.400
4 Lebap welaýaty TM-L Türkmenabat 93.730 1.334.500
5 Mary welaýaty TM-M Mary 87.150 1.480.400
Aşgabat şäheri (Hoodstääddistrikt) TM-S Aşgabat 470 871.500

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. esa.un.org
  2. International Monetary Fund, Report for Selected Countries and Subjects, April 2016
  3. United Nations Development Programme (UNDP),
  4. Britannica Book of the Year 2013