Wanuaatuu

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan Wanuaatuu
Wanuaatuu uun a Pasiifik


Wanuaatuu [vanuˈaːtuː], amtelk Republiik faan Wanuaatuu (üüb Bislama: Vanuatu an Ripablik Blong Vanuatu, üüb Ingels: Vanuatu an Republic of Vanuatu, üüb Fraansöösk: Vanuatu an République de Vanuatu) as en eilunstoot uun a süüd faan a Pasiifik. Tu a nuurduast leit Tuwaalu, tu a uast Fidschi, tu a süüdwaast Neikaledoonien an tu a nuurdwaast dön Salomoon-Eilunen. Det hee 272.459 lidj (2016)[1]. At hoodsteed faan’t lun as Port Vila.

Geografii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Koord faan Wanuaatuu

A eilunen faan Wanuaatuu ling auer 1300 km faan a süüd faan a Pasiifik an san dial faan Melaneesien. Tu a stoot hiar 83 eilunen (diarfaan 67 bewenet eilunen), för't miast faan wulkaanisk uursprüng. A gratst eilunen san Espíritu Santo (3955,5 km²) an Malakula (2041,3 km²). De huuchst ponkt üüb Wanuaatuu as a Tabwemasana (1879 m) üüb Espíritu Santo.

Öler eilunen san:

Iindialing faan Ferwalting[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At lun hee seeks prowinsen.

Prowins Grate (km²)[1] Lidj (2016) [1] Hoodsteed Koord
1 Malampa 2779 40.928 Lakatoro Vanuatu provinces.svg
2 Penama 1198 32.534 Sarotamata
3 Sanma 4248 54.184 Luganville
4 Shefa 1455 97.602 Port Vila
5 Tafea 1628 37.050 Isangel
6 Torba 882 10.161 Sola

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det iarst europeer, diar det Wanuaatuu faan daaling betreed, wiar de portugiis Pedro Fernández de Quirós uun't juar 1606. Hi sted uun spaans tiinst an schükt för't süüdkontinent. Üüs hi det Big Bay Bocht lingt, liawd hi, dat hi sin mual lingt an neemd a eilunen Australis de Espiritu Santo. De Quiros ferklaaret a eilunen tu't eegendoom faan det spaans krüün, man wurd a eilunen för lung tidj diarefter ferjiden. 1768 sailet mä a fraansuusen Louis Antoine de Bougainville tu Wanuaatuu an welerlai De Quiros sin teorii, dat Wanuaatuu dial faan't süüdkontinent as.

1774 lingt de britisk ütjfinjer James Cook üüb sin naist siarais a eilunen an neemd jo dön „Nei-Hebriden“. Det begand faan 1839 europeeisk siidler do tu wenin. Faan 1887 wiar a eilunen ofisiel oner britisk an fraansöösk reegiment. Det Ferianigt Köningrik an Frankrik ianiget jo 1906 üüb't grünjleien faan't Kondominium faan dön Nei-Hebriden üüb a eilunen. At lun wurd 1980 suwereen.

Politiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wanuaatuu as en parlamentaarisk republiik. A stootsboowerhood as a president, diar representatiiw funkschuunen ütjööwet, wurd al fiiw juar faan en gemiansoom greemium faan lasmooten faan't parlament an faan presidenten faan regionaalparlamenten woolet. A president faan't lun sant 6. Jüüle 2017 as Tallis Obed Moses.

Bütjenpolitiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wanuaatuu as sant 15. September 1981 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Kwelen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 1,2 Vanuatu, citypopulation.de