Watt (ianhaid)

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Miat
Norm SI-süsteem
Nööm Watt
Tiaken W
Füsikaalisk grate Efekt; Elektrisk efekt
Formeltiaken uun a elektrotechnik
uun a waremktechnik
Dimenjuunsümbool
Uun SI-Ianhaiden
Uun CGS-Ianhaiden
Näämd efter James Watt
Luke uk diar: Voltampere

At Watt as det SI-ianhaid för di efekt uun a füsiik. Hat as efter di wedenskapsmaan James Watt faan Skotlun näämd. Det ianhaid woort mä en grat „W“ ufkört.

1 W koon uk mä jo SI-grünjmiaten kg, m an s beskrewen wurd:

Hüföl as 1 W?[Bewerke | Kweltekst bewerke]

1 W as di efekt,
  • wan dü uun 1 sekund en werk faan 1 Joule skaafest
  • uun 1 sekund auer en wai faan 1 meeter det krääft faan 1 Newton aprangst, t.b. am en toofel sakelaad uun 1 s am 1 m huuchtulaften
  • bi en elektrisk späänang faan 1 Volt en elektrisken struum faan 1 Ampere luup läätst
  • wan dü 1 gram weeder faan 15 °C uun 1 minüüt am 14,3 K warmer maagest

Grat an letj ianhaiden[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Skriiwwiis mä föörtaal Deesimaal
1 mW (Milliwatt) 0,001 W
1 W (Watt) 1 W
1 kW (Kilowatt) 1.000 W
1 MW (Megawatt) 1.000.000 W
1 GW (Gigawatt) 1.000.000.000 W
1 TW (Terawatt) 1.000.000.000.000 W
an so widjer

Efekt uun ööder ianhaiden[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Miaten an amreegnangstaalen
faan / tu Watt Kilopondmeeter per sekund PS Kilokaloriin per stünj
1 W (= 1 kg·m²/s³) = 1 0,102 0,00136 0,860
1 kp·m/s = 9,80665 1 0,013 8,4322
1 PS = 735,49875 75 1 632,415
1 kcal/h = 1,163 0,1186 0,00158 1