Ualfresk

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Det iarst sidj faan det Fresk Lunrocht (1485)

Det Ualfresk Spriik, en waastgermaans spriik, as det det föörluuper faan dön neimuuds fresk spriiken. Hat as auerlöwert uun rochtsbuken an uurkunden ütj det 13. tu 16. juarhunert ütj at lun twesken de Weser Struum an Ijsselmeer. Ualfresk wurd do uk uun Nuurdfresklun spreegen, man teksten diarfaan san ei auerblewen.

Ferlik mä öler waastgermaans spriiken[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Fering Ualfresk Ualingels Ualplaattjiisk Ualhuuchtjiisk Uurgermaans
feet fet fæt fat faz *fatą
maan mon mann mon, man man *mann-
muun monath monaþ monath, manuth manod *mēnōþs
wel red ræd red, rad rat *raþą
öler othar oðer oðar andar *anþeraz
fiiw fif fif fif fimf *fimf
üs us us us uns *uns
sark tziurke ċiriċe kirika kirihha *kirikǭ
lei ledza leċġan leggian legen *lagjaną
hingst / hoos hors hors hors, hros hros *hrussą

Gramatik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Nöömer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ualfresk nöömer haa fjauer kaasen: noominatiif, akusatiif, geenitiif an daatiif.

  • Tu bispal: thī bām a buum, thiū erthe at eerd an thet skip at skap.
Kaasus Iantaal Muartaal Iantaal Muartaal Iantaal Muartaal
noominatiif thī bām thā bāma(r) thiū erthe thā ertha thet skip thā skipu
akusatiif thene bām thā bāma(r) thā erthe thā ertha thet skip thā skipu
geenitiif thes bāmis thēra bāma there erthe thēra erth(en)a thes skipes thēra skipa
daatiif thā bāma thā bāmum there erthe thā erthum thā skipe thā skipum

Adjektiiwen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ualfresk adjektiiwen hed en stark deklinatschuun an en swak deklinatschuun:

Stark Deklinatschuun
Faal M. W. S. Muartaal
noominatiif gōd gōde gōd gōda, gōde
akusatiif gōd(e)ne, gōden gōde gōd gōda, gōde
geenitiif gōdes gōd(e)re gōdes gōd(e)ra
daatiif gōda, gōde gōd(e)re gōda, gōde gōda, gōde
Swak Deklinatschuun
Faal M. W. S. Muartaal
noominatiif gōda gōde gōde gōda
akusatiif gōda gōda gōde gōda
geenitiif gōda gōda gōda gōdena
daatiif gōda gōda gōda gōdum

Werben[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At Ualfresk hed stark werben an swak werben

  • Bispal faan en stark werb, nima (nem):
Konjugatschuun faan en Stark Werb nima "nem"
Indicatiif
Persuun Presens Fergingenhaid
1. persuun iantaal (ik) nime nom
2. persuun iantaal () nimest, nimst nomest, nomst
3. persuun iantaal (hi of hat) nimeth, nimth nom
muartaal (wi, jam of jo) nimath nōmen
Konjunktiif
Persuun Presens Fergingenhaid
iantaal (ik, , hi an hat) nime nōme
muartaal (wi, jam an jo) nime, nimen nōme, nōmen
Persuun Imperatiiif
iantaal nim
muartaal nimeth
Infinitiif an Partisipiin
Infinitiif nima
Partisip Presens nimande
Partisip Perfekt enimen, nimen
  • Bispal faan en swak werb, nera (neere):
Konjugatschuun faan en Swak Werb nera "neere"
Indicatiif
Persuun Presens Fergingenhaid
1. persuun iantaal (ik) nere nerede
2. persuun iantaal () nerist, nerst neredest
3. persuun iantaal (hi of hat) nereth nerede
muartaal (wi, jam of jo) nerath neredon
Konjunktiif
Persuun Presens Fergingenhaid
iantaal (ik, , hi an hat) neri(e) ner(e)de
muartaal (wi, jam an jo) neri(e) ner(e)de
Persuun Imperatiiif
iantaal nere
muartaal nerath
Infinitiif an Partisipiin
Infinitiif nera
Partisip Presens nerand
Partisip Perfekt nerid

Bispal[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Faan det Fivelgo Rocht (15. juarhunert):

1. Hueth is riucht? List ende kenst riuchtis ande godis. Riuchtes, thet queth rethelika thinga ande riuchtelika thinga, alsa bithiut hit thi paws. 2. Hwet queth thet wird godis? Nethelikera thinga and erlikera thinga, sprecht thi kaiser. 3. Hv monich riucht ister? Twa, en godelic ende en manslic; thet erste is thi onbern, thet other scoltu lernia; thet en hath naturalis, thet other ciuilis.

1. Wat as rocht? Wedenskap an weden faan't rocht an faan't gud. Faan't rocht, dat bedüüdet wis dingen an rochtelk dingen, so düüdet det a paap. 2. Wat bedüüdet at wurd faan it gud? Natelk dingen an iarelk dingen, spreecht a keiser. 3. Hüföl rochten san diar? Tau, en götelk an en menskelk; det iarst as det uunbäären, det öler skääl dü liar; det ian het naturalis, det öler civilis.

Literatüür[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Buken[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Heuser, W. (1903), Altfriesisches Lesebuch mit Grammatik und Glossar, Heidelberg: C. Winter. (Archive.org)
  • Richthofen, K. (1840), Friesische Rechtsquellen, Berlin: Nikolaische Buchhandlung. (Archive.org)

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]