Nordfriisk literatuur

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Wat tu nuurdfriisk literatüür reegent wurd skal of kön, as ei so klaar. Was literatüür, wat uun en spriikwiis faan't nuurdfriisk skrewen as. Ober uk, wat faan nuurdfriisken uun Nuurdfriisklun skrewen wurden as üüb plaattjiisk, huuchtjiisk of deensk of uun öler spriiken. Ferlicht uk algemian teksten, wat faan lidj ütj Nuurdfriisklun skrewen wurden san. Ferlicht uk literatüür, wat uun Nuurdfriisklun spelet of ham diarüüb ianerleihü betjocht. Auersaatingen ütj öler spriiken tu't nuurdfriisk spriik skal ham uk noch beaachte.

Üüs skraftspriik san a nuurdfriisk spriikwiisen jong an diaram jaft det en literatüür noch ei loong. Oober diarföör, det det man so letjet Nuurdfriisken an sofööl spriikwiisen jaft, jaft det dach temelk föl fertelingen, teaaterstaken, staken üüb riimen an so widjer.

Histoorie[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det älst auerlööwert tekster üüb nuurdfriisk san auersaatingen faan Martin Luther san Kleiner Katechismus faan de tidj am 1600. Peter Michael Clemens (1804-1870) ütj Muasem hee det Nei Testamänt an a Psalmen uun't sölring auersaat. Üüs iarst drükt buk uun en nuurdfriisk spriikwiis kaam 1809 uun Flensborig det kameedi Der Geitzhals auf der Insel Silt ütj. Det wiar skrewen faan Jap Peter Hansen (1767-1855). ...

Bispalen faan staken üüb nuurdfriisk[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Skriiwers äfter spriiken[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Sölring[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Öömrang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Fering[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Halifreesk[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Mooring[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wiringhiirder[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Karhiirder[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Gooshiirder[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Halunder[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Plaattjiisk[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Huuchtjiisk[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Deensk[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ingelsk[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]