Raadionukliid

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Radioaktives Spurenelement)
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


En raadionukliid as en ünstabiil wariant faan en atoom, an diaram raadioaktiif. Stabiil warianten faan atoomen het isotoopen.

Raadionukliiden kem natüürelkerwiis uun letj miaten föör. Det bekäändst as was det Karboon-isotoop 14C mä en hualewwäärstidj faan 5730 juaren. Wan t.b. en buum ufstareft, ferstrualet 14C, an mä det mengde, wat noch auer as, koon am bereegne, hü ual di buum as. 14C as kosmogeen, auer det iarst uun a natüür entstenen as. Primordial het soken, diar al iiwag diar san. Raadiogeen het jodiar radionukliden, diar uunfaal, wan primordialen of kosmogeenen ferstruale. An do jaft det uk noch konstelken, diar t.b. för atoomstruum brükt wurd.

Auersicht[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Iindialang faan radionukliden
Primordial Kosmogeen Radiogeen Konstelk
  • Tritium (komt uk natüürelkerwiis föör)
  • Techneetsium, isotoopen kem uun a natüür ei föör
  • Plutoonium 239 (alpha-strualer, för atoomstruum of atoombomben)
  • Plutonium 238 (alpha-strualer, för isotoopenbateriin)
  • Strontsium 90 (uffaal ütj atoomstruum-uunlaagen)
  • Tseesium 137 (uffaal ütj atoomstruum-uunlaagen)
  • Promeetium, isotoopen kem uun a natüür ei föör

Medesiin[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Radionukliden uun a medesiin
Nuklid Hualewwäärstidj
Sürstoof-15 2 min
Karboon-11 20 min
Fluor-18 110 min
Techneetsium-99m 6 h
Jood-123 13 h
Jood-124 4 d
Jood-131 8 d
Indium-111 2,80  d
Indium-113m 99,49  min
Fosfoor-32 14,26 d
Koobalt-60 5,27 a
Kroom-51 28 d
Kööber-64 0,5 d
Kwaksalwer-197 2,7 d
Üterbium-169 30 d
Seleen-75 127 d

Raadionukliiden wurd uk uun a medesiin iinsaat, am t.b. enkelt krääft-selen staltuleien. Det as ei gans üngefeerelk, an diaram skel medesiiners jo fiks föörsä mä detdiar materiool.

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]


Rod of asclepius left.svg  Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid