Kaalium

Tekst üüb Öömrang

Eegenskapen
[Ar] 4s1 19 K Periodensüsteem . . . . Klike üüb son letjen blook för en ööder element
Algemian
Nööm, Symbool, Numer	Kaalium, K, 19
Seerie	Alkaalimetal
Skööl, Periode, Blook	1, 4, s
Klöör, Skak	salwern witj
CAS-Numer	7440-09-7
Uundial	2,41 %
Atomaar
Atoommase	39,0983(1) u
Atoomraadius (bereegent)	220 (243) pm
Kovalent-Raadius	203 pm
Van der Waals-Raadius	275 pm
Elektroonen	[Ar] 4s1
Energii	2,30 eV
1. Ionisiarang	418,8 kJ/mol
Füsikaalisk
Tustant	fääst
Kristal	kuubisk
Sachthaid	0,856 g/cm3 (20 °C)
Hardhaid	0,4
Magnetismus	paramagneetisk (Χm = 5,7 · 10−6)
Smoltponkt	336,53 K (63,38 °C)
Köögponkt	1047 K K (774 °C)
Molaar Rüm	45,94 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk	79,1 kJ/mol kJ/mol
Smoltwaremk	2,334 kJ/mol
Faard faan a tuun	2000 m/s bi 293,15 K
Waremk	757,8 J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang	14,3 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang	100 W/(m · K)
Cheemisk
Oksidatsionstustant	−1, +1
Oksiiden	K2O
Sür of baasisk	stark baasisk
Normoolpotentiaal	−2,931 V (K++ e− → K)
Elektronegatiwiteet	0,82 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt 38K {syn.} 7,636 min β+ 2,17 38Ar 39K 93,26 % stabiil 40K 0,012 % 1,277 · 109 a β− 1,311 40Ca ε 1,505 40Ar β+ 1,505 40Ar 41K 6,73 % stabiil 42K {syn.} 12,36 h β− 3,525 42Ca 43K {syn.} 22,3 h β− 1,815 43Ca
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
Spin (I) γ uun rad·T−1·s−1 Er(1H) fL bi B = 4,7 T uun MHz 39K 3/2 0+1,25006 · 107 5,1 · 10−4 009,3508 40K 4 0−1,554286 · 107 5,23 · 10−3 011,626 41K 3/2 0+0,68607 · 107 8,4 · 10−5 005,132
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) Nr. 1272/2008 (CLP), (of ütjwidjet) Gefoor H- an P-wäärnang H: 260-314 EUH: 014 P: 223-​231+232-​280-​305+351+338-​370+378-​422Vorlage:P-Sätze/Wartung/mehr als 5 Sätze EU-Gefoorentiaken ei bekäänd R- an S-wäärnang R: ? S: ?
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Kaalium (latiinsk, faan araabisk ‏القلية‎‎, DMG al-qalya ‚plaantenääsk‘) as en cheemisk element mä det ufkörtang K an det atoomnumer 19.

Kaalium hiart tu a tjiin miast föörkemen elementen üüb a eerd. Hat komt uun flook mineraalen föör.

Bilen

• 
  SIMS-spektrum faan Kaalium
• 
  Elektroonenskel
• 
  Rian Kaalium
• 
  Kaalium

Kaalium uun iidj

Iidj 100 g	Kaalium
Soojabuan (drüget)	000000000001800.00000000001.800 mg
Aprikoosen (drüget)	000000000001370.00000000001.370 mg
Wiatenkleiang	000000000001350.00000000001.350 mg
Pistazie	000000000001020.00000000001.020 mg
Tomootenmark	000000000001014.00000000001.014 mg

Bi't köögin gongt föl Kaalium iinuun't köögweeder.

Luke uk diar

 Commonskategorii: Kaalium – Saamlang faan bilen of filmer