Techneetsium

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Techneetsium, Tc, 43
Seerie Auergungsmetal
Skööl, Periode, Blook 7, 5, d
Klöör, Skak salwer-grä metalen
CAS-Numer 7440-26-8
Uundial 1,2 · 10−15 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 98,9063 u
Atoomraadius (bereegent) 135 (185) pm
Kovalent-Raadius 147 pm
Elektroonen [Kr] 4d5 5s2
1. Ionisiarang 702 kJ/mol
2. Ionisiarang 1472 kJ/mol
3. Ionisiarang 1850 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fest
Kristal hexagonal
Sachthaid 11,5 g/cm3 (25 °C)[3]
Magnetismus paramagneetisk (Χm = 3,9 · 10−4)[4]
Smoltponkt 2430 K (2157 °C)
Köögponkt 4538 K K (4265 °C)
Molaar Rüm 8,63 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 550 kJ/mol kJ/mol
Smoltwaremk 23 kJ/mol
Elektrisk struumfeerang 4,54 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 51 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatjuunstustant −3 bis 7
Oksiiden Tc2O7
Sür of baasisk stark sür
Normoolpotentiaal 0,272 V
(TcO2 + 4 e + 4 H+ → Tc + 2 H2O)
Elektronegatiwiteet 1,9 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
95Tc

{syn.}

20 h ε 1,691 95Mo
96Tc

{syn.}

4,28 d ε 2,973 96Mo
97Tc

{syn.}

2,6 · 106 a ε 0,320 97Mo
98Tc

{syn.}

4,2 · 106 a β 1,796 98Ru
99Tc

ferenkelt

211.100 a β 0,294 99Ru
99mTc

{syn.}

6,01 h IT 0,143 99Tc
β 0,437 99Ru
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [5]
ei bekäänd
H- an P-wäärnang H: luke boowen
EUH: luke boowen
P: luke boowen
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Muar wäärnangen
Radioaktiif
Radioaktiif

Radioaktiif element
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Techneetsium as en cheemisk element mä det ufkörtang Tc an det atoomnumer 43. Techneetsium wiar det iarst konstelk element, diarfaan komt uk di nööm: ualgriichisk τεχνητός technētós („konstelk“).

Det element wiar iar uk oner di nööm Masuurium bekäänd mä det ufkörtang Ma.

Bilen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Techneetsium – Saamlang faan bilen of filmer

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Technetium) .
  3. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. Auflage. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1339.
  4. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-142 – 4-147. A wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.
  5. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as.