Radoon

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Raadon)
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Radoon, Rn, 86
Seerie Eedelgas
Skööl, Periode, Blook 18, 6, p
Klöör, Skak saner klöör
CAS-Numer 10043-92-2
Uundial 6,1 · 10−11 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 222 u
Kovalent-Raadius 150 pm
Van der Waals-Raadius 220[3] pm
Elektroonen [Xe] 4f14 5d10 6s2 6p6
1. Ionisiarang 1037 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant gasfuremt
Kristal kuubisk
Sachthaid 9,73 kg·m−3[4]
Magnetismus diamagneetisk
Smoltponkt 202 K (−71 °C)
Köögponkt 211,3 K K (−61,8 °C)
Molaar Rüm (fääst) 50,50 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 16,4 kJ/mol kJ/mol
Smoltwaremk 2,89 kJ/mol
Waremkfeerang 0,00364 W/(m · K)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
210Rn

{syn.}

2,4 h α 6,159 206Po
ε 2,374 210At
211Rn

{syn.}

14,6 h ε 2,892 211At
α 5,965 207Po
212Rn

{syn.}

23,9 min α 6,385 208Po
··· ··· ··· ··· ··· ···
217Rn

{syn.}

0,54 ms α 7,889 213Po
218Rn

ferenkelt

35 ms α 7,263 214Po
219Rn

1 %

3,96 s α 6,946 215Po
220Rn

9 %

55,6 s α 6,405 216Po
221Rn

{syn.}

25,0 min β 221Fr
α 217Po
222Rn

90 %

3,824 d α 5,590 218Po
223Rn

{syn.}

24,3 min β 2,007 223Fr
224Rn

{syn.}

107 min β 224Fr
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [5]
ei bekäänd
H- an P-wäärnang H: luke boowen
EUH: luke boowen
P: luke boowen
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Muar wäärnangen
Radioaktiif
Radioaktiif

Radioaktiif element
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.


Radoon (uk raadon) as en cheemisk element mä det ufkörtang Rn an det atoomnumer 86. Hat stäänt uun det skööl faan a eedelgaasen. Hör nööm komt (jüst so üs raadium) faan lat. radius „strual“, auer hat raadioaktiif as.

Radoon entstäänt üs produkt, wan det raadium-isotoop 226Ra ütjenööderfäält. Radoon 222Rn fäält do mä en hualewwäärstidj faan 3,823 daar ütjenööder tu poloonium 218Po. An det lewet aal wat linger, iar det mä en hualewwäärstidj faan 138,376 daar tu det stabiil luad 206Pb woort. Sodenang feert det iinöösmin faan radoon bi a minsk tu't strualkraankhaid. Do faal a hiaren ütj an at komt tu nöös- an müsblääten.

Bilen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Radoon – Saamlang faan bilen of filmer

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Radon) .
  3. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556.
  4. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-69.
  5. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as.