Luad (element)

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Didiar artiikel ment det metal. Luke uk bi Luad
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbol, Numer Luad, Pb, 82
Seerie Metal
Skööl, Periode, Blook 14, 6, p
Klöör, Skak grä-blä
CAS-Numer 7439-92-1
Uundial 18 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 207,2 u
Atoomraadius (bereegent) 180 (154) pm
Kovalent-Raadius 146 pm
Van der Waals-Raadius 202 pm
Elektroonen [Xe] 4f14 5d10 6s2 6p2
1. Ionisiarang 715,6 kJ/mol
2. Ionisiarang 1450,5 kJ/mol
3. Ionisiarang 3081,5 kJ/mol
4. Ionisiarang 4083 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Kristal kuubisk
Sachthaid 11,342 g/cm3 (20 °C)[3]
Hardhaid 1,5
Magnetismus diamagneetisk (\chi_{m} = −1,6 · 10−5)[4]
Smoltponkt 600,61 K (327,43 °C)
Köögponkt ca. 2022 K (1749 °C)
Molaar Rüm 18,26 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 178 kJ/mol
Smoltwaremk 4,77 kJ/mol
Faard faan a tuun 1260 m/s bi 293,15 K
Waremk 131[5] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang 4,76 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 35 W/(m · K)
Mechaanisk [2]
Poisson-taal 0,44
Cheemisk [2]
Oksidatsjuunstustant 2, 4
Oksiiden Pb3O4 (amphoter)
Normoolpotentiaal −0,1251 V (Pb2+ + 2 e → Pb)
Elektronegatiwiteet 2,33 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
202Pb

{syn.}

52500 a α 2,598 198Hg
ε 0,050 202Tl
203Pb

{syn.}

51,873 h ε 0,975 203Tl
204Pb

1,4 %

>1,4 · 1017 a α 2,186 200Hg
205Pb

{syn.}

1,53 · 107 a ε 0,051 205Tl
206Pb

24,1 %

stabiil
207Pb

22,1 %

stabiil
208Pb

52,4 %

stabiil
209Pb

{syn.}

3,253 h β 0,644 209Bi
210Pb

ferenkelt

22,3 a α 3,792 206Hg
β 0,064 210Bi
211Pb

ferenkelt

36,1 min β 1,367 211Bi
212Pb

ferenkelt

10,64 h β 0,574 212Bi
213Pb

{syn.}

10,2 min β 2,070 213Bi
214Pb

ferenkelt

26,8 min β 1,024 214Bi
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [6]
07 – Paase üüb 08 – Ei sünj 09 – Skaaset a natüür

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 360D-360F-332-302-373-410
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 201-​273-​308+313 [6]
EU-Gefoorentiaken [7]
Giftag Skaaset a natüür
Giftag Skaaset a natüür
(T) (N)
R- an S-wäärnang R: 61-20/22-33-50/53-62
S: 53-45-60-61
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Luad ((mo.) blii) as en cheemisk element mä det tiaken Pb (latiinsk plumbum) an det atoomnumer 82. Hat as en swaarmetal, smolt ääder an läät ham lacht ferfurme.

Bilen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. Wan ei ööders uunden, ütj www.webelements.com (Luad).
  3. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 482.
  4. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. Aufl., CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. Uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs.
  5. C.A. Sutherland, E.F. Milner, R.C. Kerby, H. Teindl, A. Melin, H.M. Bolt: Lead, uun: Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, 2006 Wiley-VCH Verlag GmbH & Co. KGaA, Weinheim, doi:10.1002/14356007.a15_193.pub2.
  6. 6,0 6,1 Iindraanj tu CAS-Nr. 7439-92-1 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 13. Maarts 2011 (mä JavaScript).
  7. Dootenbleed Luad (element) bi Merck, ufrepen di 23. Febrewoore 2010.

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Luad – Saamlang faan bilen of filmer