Gallium

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbol, Numer Gallium, Ga, 31
Seerie Metal
Skööl, Periode, Blook 13, 4, p
Klöör, Skak salwern witj
CAS-Numer 7440-55-3
Uundial 14 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 69,723 u
Atoomraadius (bereegent) 130 (136) pm
Kovalent-Raadius 122 pm
Van der Waals-Raadius 187 pm
Elektroonen [Ar] 3d10 4s2 4p1
1. Ionisiarang 578,8 kJ/mol
2. Ionisiarang 1979,3 kJ/mol
3. Ionisiarang 2963 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Feranerangen sööwen
Sachthaid 5,904 g/cm3
Hardhaid 1,5
Magnetismus diamagneetisk (\chi_{m} = −2,3 · 10−5)[3]
Smoltponkt 302,91 K (29,76 °C)
Köögponkt 2673 K[4] K (2400 °C)
Molaar Rüm 11,80 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 256 kJ/mol[4] kJ/mol
Smoltwaremk 5,59 kJ/mol
Faard faan a tuun 2740 m/s bi 293,15 K
Waremk 371 [1] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang amanbi 7,14 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 29 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatsjuunstustant 3
Normoolpotentiaal −0,53 V (Ga3+ + 3 e → Ga)
Elektronegatiwiteet 1,81 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
67Ga

{syn.}

3,2612 d ε 1,00 67Zn
68Ga

{syn.}

67,629 min β+, ε 2,921 68Zn
69Ga

60,1 %

stabiil
70Ga

{syn.}

21,14 min β 1,656 70Ge
71Ga

39,9 %

stabiil
72Ga

{syn.}

14,10 h β 4,001 72Ge
73Ga

{syn.}

4,86 h β 1,593 73Ge
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [5]
05 – Korosiif 07 – Paase üüb

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 290-315-319-335
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 234-​280-​305+351+338 [5]
EU-Gefoorentiaken [5]
Piiret
Piiret
(Xi)
R- an S-wäärnang R: 36/37/38
S: ?
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Gallium as en böös raar cheemisk element mä det sümbool Ga an det atoomnumer 31. Hat as en salwer-witj metal an smolt gau. Hat liket aluminium.

Bilen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen kem faan www.webelements.com (Gallium), wan ei ööders uunden.
  3. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer as di wäärs tu SI-ianhaiden amreegent.
  4. 4,0 4,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  5. 5,0 5,1 5,2 Iindraanj tu Gallium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 23. Nofember 2009 (mä JavaScript)

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Gallium – Saamlang faan bilen of filmer