Arsen

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbol, Numer Arsen, As, 33
Seerie Hualewmetal
Skööl, Periode, Blook 15, 4, p
Klöör, Skak grä, güül of suart
CAS-Numer 7440-38-2
Uundial 5,5 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 74,92159 u
Atoomraadius (bereegent) 115 (114) pm
Kovalent-Raadius 119 pm
Van der Waals-Raadius 185 pm
Elektroonen [Ar] 3d10 4s2 4p3
1. Ionisiarang 947,0 kJ/mol
2. Ionisiarang 1798 kJ/mol
3. Ionisiarang 2735 kJ/mol
4. Ionisiarang 4837 kJ/mol
5. Ionisiarang 6043 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Feranerangen 3
Kristal trigonal (grä)
Sachthaid 5,72 g/cm3 (grä)[3]
1,97 g/cm3 (güül)[3]
4,7–5,1 g/cm3 (suart)[3]
Hardhaid grä As: 3,5
Magnetismus diamagneetisk (grä: \chi_{m} = −2,2 · 10−5[4]
güül: \chi_{m} = −1,8 · 10−6[4]
suart: \chi_{m} = −1,9 · 10−5[4])
Auergungsponkt 886 K (613[3] °C)
Molaar Rüm 12,95 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk Sublimation: 32,4 kJ/mol
Smoltwaremk 27,7 kJ/mol
Waremk 328,5[1] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang 3,03 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 50 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatsjuunstustant −3, 3, 5
Oksiiden As2O3 (amphoter)
Normoolpotentiaal 0,240 V (½ As2O3 + 3H+ + 3e
→ As + 1½ H2O)
Elektronegatiwiteet 2,18 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
72As

{syn.}

26 h ε 4,356 72Ge
73As

{syn.}

80,3 d ε 0,341 73Ge
74As

{syn.}

17,77 d ε 2,562 74Ge
β 1,353 74Se
75As

100 %

stabiil
76As

{syn.}

1,0778 d β 2,962 76Se
77As

{syn.}

39 h β 0,683 77Se
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [5]
06 – Giftag 09 – Skaaset a natüür

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 331-301-410
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 261-​273-​301+310-​311-​501 [6]
EU-Gefoorentiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [5]
Giftag Skaaset a natüür
Giftag Skaaset a natüür
(T) (N)
R- an S-wäärnang R: 23/25-50/53
S: (1/2)-20/21-28-45-60-61
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Arsen [arˈzeːn] as en cheemisk element mä det sümbool As an det atoomnumer 33. Arsen as huuchgiftag, woort oober uk uun a medesiin iinsaat.

Bilen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen kem faan www.webelements.com (Arsen), wan ei ööders uunden.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Iindraanj tu Arsen uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 25. Janewoore 2010 (mä JavaScript).
  4. 4,0 4,1 4,2 Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer as di wäärs tu SI-ianhaiden amreegent.
  5. 5,0 5,1 Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7440-38-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript)
  6. Dootenbleed Arsen bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 16. März 2011.

Rod of asclepius left.svg  Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Arsen