Germanium

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbol, Numer Germanium, Ge, 32
Seerie Hualewmetal
Skööl, Periode, Blook 14, 4, p
Klöör, Skak grä-witj
CAS-Numer 7440-56-4
Uundial 5,6 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 72,63 [3] u
Atoomraadius (bereegent) 125 (125) pm
Kovalent-Raadius 122 pm
Van der Waals-Raadius 211[4] pm
Elektroonen [Ar] 3d10 4s2 4p2
Energii 5,0 eV[5]
1. Ionisiarang 762 kJ/mol
2. Ionisiarang 1537,5 kJ/mol
3. Ionisiarang 3302,1 kJ/mol
4. Ionisiarang 4411 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Kristal Diamantstruktuur
Sachthaid 5,323 g/cm3 (20 °C)[6]
Hardhaid 6,0
Magnetismus diamagneetisk (\chi_{m} = −7,1 · 10−5)[7]
Smoltponkt 1211,4 K (938,3 °C)
Köögponkt 3103 K[8] K (2830 °C)
Molaar Rüm 13,63 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 330 kJ/mol[8] kJ/mol
Smoltwaremk 31,8 kJ/mol
Faard faan a tuun 5400 m/s bi 293,15 K
Waremk 308,3[1] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang ca. 2,1 A/(V · m) bi 300 K
Waremkfeerang 60 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatsjuunstustant −4, 2, 4
Oksiiden GeO2 (amphoter)
Normoolpotentiaal 0,247 V (Ge2+ + 2 e → Ge)
Elektronegatiwiteet 2,01 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
68Ge

{syn.}

270,8 d ε 0,106 68Ga
69Ge

{syn.}

39,05 h ε 2,227 69Ga
70Ge

21,23 %

stabiil
71Ge

{syn.}

11,43 d ε 0,229 71Ga
72Ge

27,66 %

stabiil
73Ge

7,73 %

stabiil
74Ge

35,94 %

stabiil
75Ge

{syn.}

82,78 min β 1,177 75As
76Ge

7,44 %

(1.3±0.4) · 1021 a ββ 76Se
77Ge

{syn.}

11,30 h β 2,702 77As
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [9]
Polwer
02 – Braant fiks gau

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 228
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 210 [9]
EU-Gefoorentiaken [10]

Polwer

Braant gau
Braant gau
(F)
R- an S-wäärnang R: 11
S: 9-16-29-33
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Germanium (faan latiinsk GermaniaSjiisklun‘, efter det natsjuun faan di wedenskapsmaan, diar't fünjen hää Clemens Winkler (1838–1904)) as en cheemisk element mä det sümbool Ge an det atoomnumer 32.

Bilen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen kem faan www.webelements.com (Germanium), wan ei ööders uunden.
  3. Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). uun: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14.
  4. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556.
  5. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Binj 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361.
  6. N. N. Greenwood an A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 482.
  7. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer san a taalen tu SI-ianhaiden amreegent.
  8. 8,0 8,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  9. 9,0 9,1 Dootenbleed Germanium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 16. Maarts 2011.
  10. Iindraanj tu Germanium, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 4. April 2008 (mä JavaScript) (uun kompakt furem nian R-/S-wäärnangen)

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Germanium