Fransöösk (Français)
|
Snaaket uun
|
Frankrik, Belgien, Schweiz, Luksemborag, Monako, Kanada, grat dialen faan Nuurd-, Waast- an Madelafrikoo, Oseaanien an a Kariibik, steedenwiis uk uun Süüduastaasien. Luk uk bi amtsspriak.
|
Spreegern
|
Amanbi 115 miljuunen üs mamenspriak, 85 miljuunen tuliarden
|
Wedenskapelk iindialang
|
|
Amtelk Stant
|
Amtspriak faan
|
Frankrik Frankrik Belgien Belgien Sweits Sweits Luksemborag Luksemborag Monako Monako Kanada Kanada Liibanon Liibanon Kongo, Demokraatisk Republiik Demokraatisk Republiik Kongo Madagaskar Madagaskar Kameruun Kameruun Elfenbianküst Elfenbianküst Burkiina Faaso Burkiina Faaso Niiger Niiger Seenegal Seenegal Maali Maali Guinea Guinea Ruanda Ruanda Tschad Tschad Burundi Burundi Beniin Beniin Toogo Toogo Madelafrikoo Madelafrikoons Republiik Kongo, Republiik Republiik Kongo Gabuun Gabuun Komooren Komooren Dschibuuti Dschibuuti Seychellen Seychellen Vanuatu Vanuatu Haiti Haiti Guadeloupe Guadeloupe Fransoesk-Guayana Fransöösk-Guayana Martinique Martinique Réunion Fransöösk Polyneesien Fransöösk Polyneesien Saint-Pierre und Miquelon Wallis und Futuna Mayotte Saint-Martin Saint Barthélemy Puducherry, Indien Aostadääl (Itaalien)
Europeesk Unioon Europeesk Unioon (EU) Feriand Natjuunen (UN) O A S Afrikoonsk Union Afrikoonsk Union (UA) O I F Latiinsk Unioon
|
Üüb en ööder oord gudkäänd uun:
|
Louisiana, USA Mauretaanien Mauretaanien Algeerien Algeerien Mauritsius Mauritsius Marokko Marokko Tuneesien Tuneesien Wjetnam Wjetnam Laos Laos Kambodscha Kambodscha
|
Gudkäänd manertaalspriak uun:
|
Itaalien Itaalien Egypten Egypten
|
Spriak-Ufkörtang
|
ISO 639-1:
|
fr
|
ISO 639-2:
|
(B) fre
|
(T) fra
|
ISO 639-3:
|
fra
|
At Fransöösk (aanj nööm (le) français [(lə) fʁɑ̃ˈsɛ]) as en romaansk spriak an hiart sodenang tu't indogermaans. Hat as nai mä't italjeensk, rätoromaansk, spoonsk, katalaansk, portugiisk an rumeensk.