Tschad

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag

Tschad [tʃat], amtelk Republiik faan Tschad (üüb Araabsk: تشاد‎‎ Tshād an جمهورية تشاد‎‎ Jumhūrīyat Tshād; üüb Fraansöösk: Tchad an République du Tchad), as en banenstoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit Liibien, uun a uast Sudaan, uun a süüd det Madelaafrikoons Republiik an uun a waast Kameruun, Niiger an Nigeeria. At lun hee 13.670.084 lidj. At hoodsteed as N'Djamena.

Geografii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Geograafisk Laag[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Tschad wurd 11. August 1960 faan Frankrik suwereen. François Tombalbaye wiar de iarst president. Tau juar leeder ferbeed a president oppositschoonsparteien. Uun 1965 begand en bürgerkrich uun a nuurd.

Det wiar 1975 en putsch, wat de iarst president störtet. Félix Malloum wurd de naist president. A krich ging man widjer an ferschüker faan de naist president ham tu beaanjige, kaam ei tu brud. Diarauer treed hi turag 23. Marts 1979. Hissène Habré wurd de treed president. En stridj begand twesken uunhinger faan Malloum an Habré. At reegiment faan at lun faan en madelregiarung hääl ap. Frankrik, dön Ferianigt Stooten an Libien bedialigte jo uun a stridj.

Habré ging Deetsember 1980 tu Sudaan uun’t eksiil. Man ging hi Jüüne 1982 tu Tschad turag an wurd weler president. Hi wurd 1990 faan Idriss Déby störtet. Idriss Déby blaft tu daaling president faan’t lun.