Tschad

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag

Tschad [tʃat], amtelk Republiik faan Tschad (üüb Araabsk: تشاد‎‎ Tshād an جمهورية تشاد‎‎ Jumhūrīyat Tshād; üüb Fraansöösk: Tchad an République du Tchad), as en banenstoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit Liibien, uun a uast Sudaan, uun a süüd det Madelaafrikoons Republiik an uun a waast Kameruun, Niiger an Nigeeria. At lun hee 13.670.084 lidj. At hoodsteed as N’Djamena.

Geografii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Geograafisk Laag[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Tschad as det füftgratst lun uun Aafrika. Det lingst grens (1556 km) faan't lun wurt mä det Madelaafrikoons Republiik an det kurtst (85 km) mä Nigeeria diald. Det dialt uk en 1403 km lung grens mä Sudaan, en 1196 km lung mä Niiger, en 1116 km lung mä Kameruun an en 1050 km lung mä Liibien.

Indialing faan Ferwalting[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Regioonen faan Tschad

Tschad hee 22 regioonen.

Nr. Regioon Hoodsteed
1 Batha Ati
2 Chari-Baguirmi Massenya
3 Hadjer-Lamis Massakory
4 Wadi Fira Biltine
5 Barh El Gazel Moussoro
6 Borkou Faya-Largeau
7 Ennedi-Ost Am-Djarass
7 Ennedi-West Fada
8 Guéra Mongo
9 Kanem Mao
10 Lac Bol
11 Logone Occidental Moundou
12 Logone Oriental Doba
13 Mandoul Koumra
14 Mayo-Kebbi Est Bongor
15 Mayo-Kebbi Ouest Pala
16 Moyen-Chari Sarh
17 Wadai Abéché
18 Salamat Am Timan
19 Sila Goz Beïda
20 Tandjilé Laï
21 Tibesti Bardaï
22 Ville de N’Djamena N’Djamena

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Tschad wurd 11. August 1960 faan Frankrik suwereen. François Tombalbaye wiar de iarst president. Tau juar leeder ferbeed a president oppositschoonsparteien. Uun 1965 begand en bürgerkrich uun a nuurd.

Det wiar 1975 en putsch, wat de iarst president störtet. Félix Malloum wurd de naist president. A krich ging man widjer an ferschüker faan de naist president ham tu beaanjige, kaam ei tu brud. Diarauer treed hi turag 23. Marts 1979. Hissène Habré wurd de treed president. En stridj begand twesken uunhinger faan Malloum an Habré. At reegiment faan at lun faan en madelregiarung hääl ap. Frankrik, dön Ferianigt Stooten an Liibien bedialigte jo uun a stridj.

Habré ging Deetsember 1980 tu Sudaan uun’t eksiil. Man ging hi Jüüne 1982 tu Tschad turag an wurd weler president. Hi wurd 1990 faan Idriss Déby störtet. Idriss Déby blaft tu daaling president faan’t lun.

Politiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Bütjenpolitiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Tschad as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960.