Maali

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan Maali
Maali uun Aafrika

Maali [ˈmaːli], amtelk Republiik faan Maali (üüb Fraansöösk: Mali [maˈli] ( harke tu) an République du Mali) as en banenstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Mauretaanien, uun a nuurduast Algeerien, uun a süüduast lei Niiger an Burkiina Faaso an uun a süüdwaast at Elfenbianküst, Guinea an Seenegal. At lun hee 19.553.397 lidj (2020)[1]. At hoodsteed as Bamako.

Geografii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Koord faan Maali

Geograafisk Laag[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Maali as en banenstoot uun Waastaafrika. At wüüst Sahara bedobet tau traaden faan’t lun.

At lun dialt grensen mä sööwen lunen. Det lingst grens (2237 km) wurt mä Mauretaanien an det kurtst (419 km) mä Seenegal diald. Det dialt uk en 1376 km lung grens mä Algeerien, en 1000 km lung mä Burkiina Faaso, en 858 km lung mä Guinea, en 821 km lung mä Niiger an en 532 km lung mä't Elfenbianküst.

Struumer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De Niiger Struum leept troch a süüd faan't lun. Det as de bedüüdendst struum faan Waastaafrika. Hi leept Maali üüb at lengde faan amanbi 1700 km troch. A struum leept ütj Guineea an komt uun de süüdwaasten snipel faan’t lun iin uun’t teritoorium faan Maali. Hi bildet efter Ségou en grat banendelta. Bi Mopti namt de struum san gratst bistruum Bani ap, am ham kurt diarüüb iin uun tau iarmer, a Bara Issa an a Issa Ber, tu tudialen. Heer as en amanbi 100.000 km² uunspääld flaak lun, wat faan föl flaak, juarstidjelk seen bedobet as. Kurt föör Diré ferianigen jo dön tau iarmer. Bi Timbuktu want a struum ham am efter uasten an bi Bourem am efter süüduasten.

Steeden[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Dön tjiin gratst steeden uun't lun san:

# Steed Lidj (2009)[2]
1 Bamako 1.810.366
2 Sikasso 226.618
3 Koutiala 141.444
4 Ségou 133.501
5 Kayes 126.319
6 Mopti 120.786
7 Kalabancoro 96.173
8 Gao 86.353
9 Kati 84.500
10 San 66.967

Indialing faan Ferwalting[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Maali hee tjiin regiuunen an a hoodsteeddistrikt Bamako.

Regiuun Grate (km²) Lidj (2009)[3] Hoodsteed Koord
Bamako 245 1.810.366 Bamako Regions of Mali 2016.png
Gao(*) 170.572 542.304 Gao
Kayes 197.760 1.993.615 Kayes
Kidal 151.450 67.739 Kidal
Koulikoro 89.833 2.422.108 Koulikoro
Mopti 88.752 2.036.209 Mopti
Ségou 64.947 2.338.349 Ségou
Sikasso 70.280 2.643.179 Sikasso
Timbuktu(**) 408.977 674.793 Timbuktu
Taoudénit 323.326 170.861 Taoudénit
Ménaka 81.040 54.456[4] Ménaka
(*) taalen tuup mä Ménaka
(**) taalen tuup mä Taoudénit

Befölkring[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Spriiken[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det amtelk spriik as Fraansöösk. Det Bambara Spriik, wat tu't skööl faan Mande Spriiken hiart, wurd faan amanbi fiiw miljuunen lidj üüs iarst spriik (uun dön Kayes, Koulikoro, Ségou an Sikasso Regiuunen) an faan en widjer tjiin miljuunen uun det hiale lun üüs naist spriik spreegen. Det Maninka spriik, wat nai mä det Bambara as, wurd uun a süüd faan dön Kayes an Koulikoro Regiuunen spreegen. Det Soninke spriik, uk ian faan dön Mande Spriiken, man ei so nai mä det Bambara an Soninke, wurd uun a nuurd faan döndiar regiuunen spreegen. Det Fulfulde spriik, wat en Seenegambisk Spriik as, wurd uun dön Kayes, Koulikoro, Ségou an Mopti Regiuunen spreegen.

Öler spriiken san:

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Sundiata Keita lei det Maali Rik uun det 13. juarhunert uun't teritoorium faan Maali faan daaling grünj an det düüret trii hunert juar. Efter a raggank faan detdiar rik wurd det Songhai Rik meechtig an düüret ap tu en infaal faan Marrokko uun det 16. juarhunert. A marokkaanern regiaret uun a nuurd ap tu a aanj faan det 17. juarhunert. Öler riken uun't histoore faan Maali wiar det Bambara Rik, det Kaarta Rik, det Kénédougou Köningrik, det Toucouleur Rik an det Wassoulou Rik.

Üüs kolonii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Koord faan Fraansöösk Waast-Aafrika (1936)

Uun dön 1880 juar begand Frankrik Maali oner hör kontrole tu bringen. 1893 wurd det at kolonii faan Fraansöösk-Sudaan (Soudan-Français), diar tau juar leeder dial faan det Fraansöösk Waast-Aafrika Föderatschuun wurd. Louis Albert Grodet wiar de iarst guwernöör. Fraansöösk Sudaan wurd 1958 en republiik uun det Fraansöösk Komuniteet an wiar twesken 1959 an 1960 tup mä Seenegal dial faan det Maali Föderatschuun.

Suwereniteet[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At lun wurd 22. September 1960 üüs det Republiik faan Maali suwereen. Modibo Keïta wiar de iarst stootsföörmaan an president faan 1960 ap tu 1968. Öler stootsboowenhööd wiar Moussa Traoré (1968-1991), Amadou Toumani Touré (1991-1992, 2002-2012), Alpha Oumar Konaré (1992-2002), Amadou Sanogo (2012), Dioncounda Traoré (2012-2013).

At jaft sant suwereniteet fjauer putschen (1968, 1991, 2012 an 2020). At jaft uk sant 2012 för't miast uun a nuurd faan't lun en bürgerkrich.

Politiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Maali as en republiik. A president faan't lun faan 2013 tu 2020 wiar Ibrahim Boubacar Keïta, diar efter en putsch (18. August 2020) turagtreed.

Bütjenpolitiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Maali as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 28. September 1960.

Wiartskap[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At weering faan't lun as de waastaafrikoons CFA-Franc, wat faan det Waastaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht wurt.

Kwelen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. www.citypopulation.de
  2. Mali: Cities and Localities, citypopulation.de
  3. Mali: Regions, citypopulation.de
  4. Mali: Administrative Division, citypopulation.de