Maali

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan Maali
Maali uun Aafrika

Maali [ˈmaːli], amtelk Republiik faan Maali (üüb Fraansöösk: Mali [maˈli] ( harke tu) an République du Mali) as en banenstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Mauretaanien, uun a nuurduast Algeerien, uun a süüduast lei Niiger an Burkiina Faaso an uun a süüdwaast at Elfenbianküst, Guinea an Seenegal. At lun hee 14.528.662 lidj (2009)[1]. At hoodsteed as Bamako.

Geografii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Geograafisk Laag[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Maali as en banenstoot uun Waastaafrika. At wüüst Sahara bedobet tau traaden faan’t lun.

At lun dialt grensen mä sööwen lunen. Det lingst grens (2237 km) wurt mä Mauretaanien an det kurtst (419 km) mä Seenegal diald. Det dialt uk en 1376 km lung grens mä Algeerien, en 1000 km lung mä Burkiina Faaso, en 858 km lung mä Guinea, en 821 km lung mä Niiger an en 532 km lung mä't Elfenbianküst.

Struumer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De Niiger leept troch a süüd faan't lun. Det as de bedüüdendst struum faan Waastaafrika. Hi leept Maali üüb at lengde faan amanbi 1700 km troch. A struum leept ütj Guineea an komt uun de süüdwaasten snipel faan’t lun iin uun’t teritoorium faan Maali iin. Hi bildet efter Ségou en grat banendelta. Bi Mopti namt de struum san gratst bistruum Bani ap, am ham kurt diarüüb iin uun tau iarmer, a Bara Issa an a Issa Ber, tu tudialen. Heer as en amanbi 100.000 km² uunspääld flaak lun, wat faan föl flaak, juarstidjelk seen bedobet as. Kurt föör Diré ferianigen jo dön tau iarmer. Bi Timbuktu want a struum ham am efter uasten an bi Bourem am efter süüduasten.

Indialing faan Ferwalting[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Maali hee aacht regiuunen an a hoodsteeddistrikt Bamako.

Regiuun Grate (km²) Lidj (2009) Hoodsteed Koord
Bamako 245 1.809.106 Bamako Mali Regions.png
Gao 170.572 544.120 Gao
Kayes 197.760 1.996.812 Kayes
Kidal 151.450 67.638 Kidal
Koulikoro 89.833 2.418.305 Koulikoro
Mopti 88.752 2.037.330 Mopti
Ségou 64.947 2.336.255 Ségou
Sikasso 70.280 2.625.919 Sikasso
Timbuktu 408.977 681.691 Timbuktu

Befölkring[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Spriiken[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uun Maali wurd 35 spriiken spreegen, wat tu trii spriikfamiljin hiar.

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uun dön 1880 juar begand Frankrik Maali oner hör kontrole tu bringen. 1893 wurd det at kolonii faan Fraansöösk-Sudaan. Louis Albert Grodet wiar de iarst guwernöör. At lun wurd 22. September 1960 suwereen. Modibo Keïta wiar de iarst stootsföörmaan an president faan 1960 ap tu 1968. Öler stootsboowenhööd wiar Moussa Traoré (1968-1991), Amadou Toumani Touré (1991-1992, 2002-2012), Alpha Oumar Konaré (1992-2002), Amadou Sanogo (2012), Dioncounda Traoré (2012-2013).

Politiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Maali as en republiik. A president faan't lun sant 2013 as Ibrahim Boubacar Keïta.

Bütjenpolitiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Maali as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 28. September 1960 weesen.

Ianselefterwisen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. www.citypopulation.de