Angoola

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan Angoola

Angoola [aŋˈgo:la], amtelk Republiik faan Angoola (üüb Portugiisisk: Angola [ɐ̃.ˈɡɔ.lɐ] an República de Angola [ʁɛ.ˈpu.βli.kɐ dɨ ɐ̃.ˈɡɔ.lɐ]; üüb Kimbundu, Umbundu an Kikongo Ngola an Repubilika ya Ngola) as en stoot uun a süüdwaast faan Aafrika. Uun a süüd leit Namiibia, uun a nuurd an uast det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a uast Sambia, an uun a waast de Atlantisk Ootseaan. Angoola hee uk en eksklaawe, Cabinda, wat twesken at Republiik Kongo an Demokraatisk Republiik Kongo leit. At lun hee 25.789.024 lidj (2014) [1]. At hoodsteed as Luanda.

Geografii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Geograafisk Laag[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Koord faan Angoola

At Republiik Angoola leit twesken 4° 22’ an 18° 02’ (faan a nuurd tu a süüd) an 11° 41’ an 24° 05’ (faan a waast tu a uast). At lun as det sööwenstgratst lun uun Aafrika an triisis grater üüs Tjiisklun. Det lingst grens (2646 km, tup mä Cabinda) faan Angoola wurt mä det Demokraatisk Republiik Kongo an det kurtst (231 km) mä det Republiik Kongo diald. At lun dialt uk en 1427 km lung grens mä Namiibia an en 1065 km lung mä Sambia. Det hee en drüg liigens loongs de 1650 km lung eeg faan de Atlantisk Ootseaan. Uun a uast faan at liigens stun berger. Uun detheer dial faan at lun stäänt de Moco Berig, wat de huuchst berig (2620 m) faan Angoola as. Uun a uast faan a berger leit en huuchlun, wat hööchten twesken 1,200 an 1,800 m hee. Öler berger san: Lupangue (2554 m), Ungungi (2511 m), Senha (2494 m), Mbuindo (2480 m), Vavele (2479 m), Chalima (2478 m), Catchimanha (2451 m), Tchila (2442 m) an Sacotiquite (2438 m).

Struumer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De naistlingst struum uun Aafrika, de Kongo Struum, bildet dial faan't grens faan Angoola mä det DR Kongo: faan Noqui uun Zaire Prowins tu a mös faan a struum. At lun hee uk de Cuango Struum, wat sin hood uun det Lunda Sul Prowins hee, dial faan't grens mä det DR Kongo bildet an tu a nuurd iin uun de Kasai Struum uun detdiar lun leept.

De fjuardlingst struum uun't kontinent, de Sambesi Struum, leept faan a nuurd tu a süüd troch at uastdial faan det Moxico Prowins uun a uast faan't lun. Angoola hee uk de Okavango Struum (diar üüs Rio Cubango bekäänd), wat efter a süüd, dial faan't grens mä Namiibia bildet an troch Namiibia iin uun det Okavango Delta uun Botsuana leept.

Öler struumer san: Chiluango (wat troch det Cabinda Prowins leept), Mbridge Struum (268 km lung; hi leept troch dön Uíge an Zaire Prowinsen uun a nuurd), Dande (285 km lung; hi leept troch dön Uíge an Bengo Prowinsen uun a nuurd), Bengo (300 km lung), Cuanza (965 km lung), Longa, Cuvo, Quicombo, Catumbela, Coporolo, Bentiaba, Bero, Curoca an Cunene Struum (1050 km lung), wat, üüs de Kongo Struum, iin uun’t Atlantik luup.

Sian[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De gratst sia uun Angoola as Dilolo Sia, wat uun Moxico Prowins as.

Kliima[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Angoola hee trii kliimatsoonen. Bi a eeg an uun a nuurd faan at lun as det troopisk. Uun a maden an a süüd as det gemeesikt-troopisk. Uun a süüduast as det för’t miast hiat.

Indialing faan Ferwalting[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Koord faan Prowinsen faan Angoola

Angoola hee aagetanj prowinsen.

Prowins Grate (km²) Lidj (2012)[2] Hoodsteed
1 Bengo 31.371 351.500 Caxito
2 Benguela 31.700 1.985.400 Benguela
3 Bié 70.314 1.143.700 Kuito
4 Cabinda 7.270 441.100 Cabinda
5 Cuando Cubango 199.049 394.400 Menongue
6 Cuanza Norte 24.110 376.900 N'dalatando
7 Cuanza Sul 55.600 1.353.800 Sumbe
8 Cunene 88.342 648.400 Ondjiva
9 Huambo 34.274 1.624.000 Huambo
10 Huíla 75.002 2.098.000 Lubango
11 Luanda 2.418 5.851.200 Luanda
12 Lunda Norte 102.783 770.300 Dundo
13 Lunda Sul 56.985 387.100 Saurimo
14 Malanje 87.246 754.600 Malanje
15 Moxico 223.023 565.000 Luena
16 Namibe 58.137 368.000 Namibe
17 Uíge 58.698 1.101.200 Uíge
18 Zaire 40.130 394.800 M'banza-Kongo

Befölkring[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Faan 16 ap tu 31 Marts 2014 jaft et en folksteeling uun Angoola. Efter a resultooten hee at lun 25.789.024 lidj: 12.499.041 faan a lidj san karmen an 13.289.983 san wüfhööd [3].

Spriiken[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Bal al a aafrikoons spriiken, wat uun Angoola spreegen wurd, san Bantu Spriiken. Portugiisisk as amtsspriik faan Angoola an wurt uk faan 40% faan angolaaner üüs mamenspriik spreegen [4]. Oner a aafrikoons spriiken uun Angoola san Süüd Mbundu (of Umbundu, wat uun a maden faan't lun spreegen wurt), Nuurd Mbundu (of Kimbundu, wat uun a nuurdwaast faan't lun spreegen wurt; amanbi 1.700.000 spreegers), Kongo (of Kikongo, wat uun a nuurd faan't lun spreegen wurt; amanbi 2.000.000 spreegers), Kituba (en kreolspriik, wat faan lidj faan det DR Kongo spreegen wurt) an Owambo (of Oshiwambo, wat amanbi 461,000 spreegers hee).

Biljing[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det äälst uniwersiteet uun Angoola as det Agostinho Neto Uniwersiteet, wat 1962 grünjlaanjen wurd.

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De iarst bewenern faan Angoola faan daaling wiar Khoisan. Jo wurd leeder faan sköölen faan Bantu fölker ferdrüngen. Faan 1483 wurd portugiisisk hanelsposter bi a eeg apsaatet. Föör 1671 wiar det Ndongo Köningrik uun a nuurduast faan Angoola. Det süstemaatisk besaaten faan at lun faan Portugal begand uun at njüügentanjst juarhunert an wiar amanbi 1925 ufslööden. Angoola wurd 1975 suwereen an António Agostinho Neto wiar de iarst president. José Eduardo dos Santos wurd 1979 de naist president efter Neto san duas. Faan 1975 ap tu 2002 jaft at en bürgerkrich.

Politiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Angoola as en republiik. A stootsboowenhood as a president. José Eduardo dos Santos as a president sant 1979. Det MPLA as at partei faan't regiaring.

Bütjenpolitiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Angola as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 1. Deetsember 1976. Angoola as uk lasmoot faan at Gemianskap faan a Lunen faan det Portugiisk Spriik.

Ianselefterwisen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. [1] Instituto Nacional de Estatística, Lançamento dos Resultados Definitivos do Censo 2014, 24 de Março de 2016.
  2. Iinschetsing, The Statesman's Yearbook: The Politics, Cultures and Economies of the World, 2014 (2013), s. 105.
  3. [2] Instituto Nacional de Estatística, Lançamento dos Resultados Definitivos do Censo 2014, 24 de Março de 2016.
  4. [3] Ethnologue Languages of the World, Portuguese.
-12.3517.35