Angoola

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan Angoola
Angoola uun Aafrika

Angoola [aŋˈgo:la], amtelk Republiik faan Angoola (üüb Portugiisisk: Angola [ɐ̃.ˈɡɔ.lɐ] an República de Angola [ʁɛ.ˈpu.βli.kɐ dɨ ɐ̃.ˈɡɔ.lɐ]; üüb Nuurd Mbundu, Süüd Mbundu an Kongo Ngola an Repubilika ya Ngola) as en stoot uun a süüdwaast faan Aafrika. Uun a süüd leit Namiibia, uun a nuurd an uast det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a uast Sambia, an uun a waast de Atlantisk Ootseaan. Angoola hee uk en eksklaawe, Cabinda, wat twesken at Republiik Kongo an Demokraatisk Republiik Kongo leit. At lun hee 25.789.024 lidj (2014) [1]. At hoodsteed as Luanda.

Geografii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Koord faan Angoola

Geograafisk Laag[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At Republiik Angoola leit twesken 4° 22’ an 18° 02’ (faan a nuurd tu a süüd) an 11° 41’ an 24° 05’ (faan a waast tu a uast). At lun as det sööwenstgratst lun uun Aafrika an triisis grater üüs Tjiisklun.

At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (2646 km, tup mä Cabinda) faan Angoola wurt mä det Demokraatisk Republiik Kongo an det kurtst (231 km) mä det Republiik Kongo diald. At lun dialt uk en 1427 km lung grens mä Namiibia an en 1065 km lung mä Sambia.

A eeg faan Angoola as 1650 km lung. Hi lingt faan det Massabi Laguun hen tu a steed tu a süüd faan at steed Cabinda (uun det Cabinda Prowins), an faan a mös faan de Kongo Struum hen tu a mös faan de Cunene Struum.

Lunskaap[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det hee en drüg liigens loongs a eeg. Uun a uast faan at liigens stun berger. Uun detheer dial faan at lun stäänt de Moco Berig, wat de huuchst berig (2620 m) faan Angoola as. Uun a uast faan a berger leit en huuchlun, wat hööchten twesken 1,200 an 1,800 m hee. Öler berger san: de Lupangue Berig (2554 m), de Ungungi Berig (2511 m), de Senha Berig (2494 m), de Mbuindo Berig (2480 m), de Vavele Berig (2479 m), de Chalima Berig (2478 m), de Catchimanha Berig (2451 m), de Tchila Berig (2442 m) an de Sacotiquite Berig (2438 m).

Struumer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De naistlingst struum uun Aafrika, de Kongo Struum, bildet dial faan't grens faan Angoola mä det DR Kongo: faan Nóqui uun Zaire Prowins tu a mös faan a struum. At lun hee uk de Cuango Struum, wat sin hood uun det Lunda Sul Prowins hee, dial faan't grens mä det DR Kongo bildet an tu a nuurd iin uun de Kasai Struum uun detdiar lun leept.

De fjuardlingst struum uun't kontinent, de Sambesi Struum, leept faan a nuurd tu a süüd troch at uastdial faan det Moxico Prowins uun a uast faan't lun. Angoola hee uk de Okavango Struum (diar üüs Rio Cubango bekäänd), wat efter a süüd, dial faan't grens mä Namiibia bildet an troch Namiibia iin uun det Okavango Delta uun Botsuana leept.

Öler struumer san: Chiluango (wat troch det Cabinda Prowins leept), Mbridge Struum (268 km lung; hi leept troch dön Uíge an Zaire Prowinsen uun a nuurd), Dande (285 km lung; hi leept troch dön Uíge an Bengo Prowinsen uun a nuurd), Bengo (300 km lung), Cuanza (965 km lung), Longa, Cuvo, Quicombo, Catumbela, Coporolo, Bentiaba, Bero, Curoca an Cunene Struum (1050 km lung), wat, üüs de Kongo Struum, iin uun’t Atlantik luup.

Sian[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De gratst sia uun Angoola as Dilolo Sia, wat uun Moxico Prowins as.

Kliima[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Angoola hee trii kliimatsoonen. Bi a eeg an uun a nuurd faan at lun as det troopisk. Uun a maden an a süüd as det gemeesikt-troopisk. Uun a süüduast as det för’t miast hiat.

  • Uun Luanda, wat uun a nuurdwaast leit, as at temperatüür uun Janewoore twesken 23,9°S an 29,5°S an uun August twesken 18,8°S an 24°S.
  • Uun Namibe, wat uun a süüdwaast leit, as at temperatüür uun Janewoore twesken 19,1°S an 27°S an uun August twesken 13,8°S an 20,9°S.
  • Uun Dundo, wat uun a nuurdwaast leit, as at temperatüür uun Janewoore twesken 19,4°S an 29,4°S an uun August twesken 18,3°S an 31,7°S.

Indialing faan Ferwalting[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Angoola hee aagetanj prowinsen (üüb Portugiisk: províncias), wat iin uun kreiser (üüb Portugiisk: municípios) diald wurd.

Prowins Grate (km²) Lidj (2012)[2] Hoodsteed Koord
1 Bengo 31.371 351.500 Caxito Angola Provinces numbered 300px.png
2 Benguela 31.700 1.985.400 Benguela
3 Bié 70.314 1.143.700 Kuito
4 Cabinda 7.270 441.100 Cabinda
5 Cuando Cubango 199.049 394.400 Menongue
6 Cuanza Norte 24.110 376.900 N'dalatando
7 Cuanza Sul 55.600 1.353.800 Sumbe
8 Cunene 88.342 648.400 Ondjiva
9 Huambo 34.274 1.624.000 Huambo
10 Huíla 75.002 2.098.000 Lubango
11 Luanda 2.418 5.851.200 Luanda
12 Lunda Norte 102.783 770.300 Dundo
13 Lunda Sul 56.985 387.100 Saurimo
14 Malanje 87.246 754.600 Malanje
15 Moxico 223.023 565.000 Luena
16 Namibe 58.137 368.000 Namibe
17 Uíge 58.698 1.101.200 Uíge
18 Zaire 40.130 394.800 M'banza-Kongo

Befölkring[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Faan 16 ap tu 31 Marts 2014 jaft et en folksteeling uun Angoola. Efter a resultooten hee at lun 25.789.024 lidj: 12.499.041 faan a lidj san karmen an 13.289.983 san wüfhööd [3].

Spriiken[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Bal al a aafrikoons spriiken, wat uun Angoola spreegen wurd, san Bantu Spriiken. Portugiisisk as amtsspriik faan Angoola an wurt uk faan 40% faan angolaaner üüs mamenspriik spreegen [4]. Oner a aafrikoons spriiken uun Angoola san Süüd Mbundu (of Umbundu, wat uun a maden faan't lun spreegen wurt), Nuurd Mbundu (of Kimbundu, wat uun a nuurdwaast faan't lun spreegen wurt; amanbi 1.700.000 spreegers), Kongo (of Kikongo, wat uun a nuurd faan't lun spreegen wurt; amanbi 2.000.000 spreegers), Kituba (en kreolspriik, wat faan lidj faan det DR Kongo spreegen wurt) an Ovambo (of Oshiwambo, wat amanbi 461.000 spreegers hee).

Biljing[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det äälst uniwersiteet uun Angoola as det Agostinho Neto Uniwersiteet, wat 1962 grünjlaanjen wurd.

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De iarst bewenern faan Angoola faan daaling wiar Khoisan. Jo wurd leeder faan sköölen faan Bantu fölker ferdrüngen. Faan 1483 wurd portugiisisk hanelsposter bi a eeg apsaatet. Föör 1671 wiar det Ndongo Köningrik uun a nuurduast faan Angoola. Det süstemaatisk besaaten faan at lun faan Portugal begand uun at njüügentanjst juarhunert an wiar amanbi 1925 ufslööden. En natschunalistisk welerstant begand 1961 en krich för suwereniteet.

Suwereniteet[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At Rewolutschoon faan a Nelkin broocht at diktatüür faan a Estado Novo uun Portugal 25. April 1974 tu aanj. Det broocht uk tu aanj a kriiger för suwereniteet uun portugiisk koloniien. Det do liaset ütjenölersaatingen twesken dön trii befreiingsbewegingen det FNLA (Frente Nacional de Libertação de Angola), det MPLA (Movimento Popular de Libertação de Angola) an det UNITA (União Nacional para a Independência Total de Angola). Iin uun a ütjenölersaatingen greeb dön Ferianigt Stooten, Zaire an Süüdaafrika üüb at sidj faan det FNLA an det UNITA iin, det Sowjetunioon an Kuba üüb at sidj faan det MPLA. Det MPLA hääl at boowenhun an rep 11. Nofember 1975 uun Luanda at suwereniteet ütj, tu liker tidj det FNLA an UNITA uun Huambo. António Agostinho Neto faan det MPLA wiar de iarst president faan't lun. Efter't ferklaaring faan suwereniteet saatet en bürgerkrich iin. José Eduardo dos Santos wurd 1979 de naist president efter Neto san duas. A bürgerkrich kaam 2002 tu aanj.

Politiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Angoola as en republiik. A stootsboowenhood as a president. Efter det 2010 ferfaading, wurt at president arke fiiw juar weelet. João Lourenço as de traad president sant 26. September 2017. Det MPLA as at partei faan't regiaring. At wiar 23.-26. August 2017 woolen tu't Natschunaalfersaamling. At partei, wat a woolen wan, kön at president weele. Det MPLA wan mä 61,1 prosent faan a stemen. Det öler hoodpartei, UNITA, fing 26,7 prosent faan a stemen.

Bütjenpolitiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Angola as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 1. Deetsember 1976. Angoola as uk lasmoot faan at Gemianskap faan a Lunen faan det Portugiisk Spriik.

Wiartskap[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ianselefterwisen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. [1] Instituto Nacional de Estatística, Lançamento dos Resultados Definitivos do Censo 2014, 24 de Março de 2016.
  2. Iinschetsing, The Statesman's Yearbook: The Politics, Cultures and Economies of the World, 2014 (2013), s. 105.
  3. [2] Instituto Nacional de Estatística, Lançamento dos Resultados Definitivos do Censo 2014, 24 de Março de 2016.
  4. [3] Ethnologue Languages of the World, Portuguese.
-12.3517.35