Lesotho

Tekst üüb Fering

Lesotho, amtelk Köningrik faan Lesotho (iar Basutolun; üüb Sotho: Muso oa Lesotho [lɪ’sʊːtʰʊ]; üüb Ingels: Kingdom of Lesotho), as en banenlun uun a süüd faan Aafrika. Folstendig trinjenam’t lun as Süüdaafrika. At lun hee 1.876.633 lidj (2006)^[1]. At hoodsteed as Maseru. A nööm faan't lun het üüb Sotho at lun faan a lidj, diar det Sotho spriik spreegt.

Geografii

Maseru

SÜÜDAAFRIKA

Koord faan Lesotho

Geograafisk Laag

Lesotho as en enklaawe banen Süüdaafrika. At lun hee en grate faan 30.355 km².

Berger

De huuchst berig (3482 m) faan't lun as Thabana Ntlenyana, wat uun a uast faan't lun leit. Öler berger uun Lesotho san: Ntelle (2584 m), Thaba Bosiu (1804 m), Qoaling (1775 m), Makhoarane (1640 m), Phamong (1638 m) an Qibing (1484 m).

Struumer

De Caledon Struum (wat üüb Sotho Mohokare het) bildet det nuurdwaastelk grens faan't lun. At hood faan de Oranje Struum (wat üüb Sotho Senqu het an troch Süüdaafrika, do longs at grens twesken Süüdaafrikaa an Namiibia iin uun’t Atlantik leept) leit uun a nuurduast faan Lesotho. Öler struumer san: Makhaleng (hög hood uun a waast faan't lun leit), Malibamat'so (hög hood uun a maden faan't lun leit) an Senqunyane (hög hood uk uun a maden faan't lun leit).

Indialing faan Ferwalting

Lesotho hee tjiin distrikten (üüb Sotho, ditereke; iantal, setereke).

	Distrikt	Grate (km²)	Lidj (2006)	Hoodsteed
1	Berea	2222	256.496	Teyateyaneng
2	Butha-Buthe	1767	109.529	Butha-Buthe
3	Leribe	2828	298.352	Hlotse
4	Mafeteng	2119	193.682	Mafeteng
5	Maseru	4279	429.823	Maseru
6	Mohale's Hoek	3530	174.924	Mohale's Hoek
7	Mokhotlong	4075	96.340	Mokhotlong
8	Qacha's Nek	2349	71.876	Qacha's Nek
9	Quthing	2916	120.502	Moyeni
10	Thaba-Tseka	4270	129.137	Thaba-Tseka

Kliima

Kliimatabel faan Maseru, Lesotho

	Jan	Feb	Mar	Apr	Mei	Jün	Jül	Aug	Sep	Okt	Nof	Det
Max. Temp. (°C)	28,1	27,1	24,9	21,4	18,0	15,3	15,9	18,8	22,7	24,4	25,9	27,5	Ø	22,5
Min. Temp. (°C)	14,3	13,9	12,0	7,8	3,3	−0,3	−0,7	1,6	5,7	9,3	11,6	13,3	Ø	7,7

Rin of snä (mm)	111	94	98	59	29	11	12	14	20	60	87	88	Σ	683

Stünjen sanskiin (h/d)	9,3	9,3	8,4	8,0	8,0	7,7	8,2	9,0	9,3	8,9	9,3	9,9	Ø	8,8

Rindaar (d)	10	10	9	6	4	1	2	2	2	6	8	9	Σ	69

Focht uun a loft (%)	55	62	65	64	63	61	58	49	44	48	52	52	Ø	56

Efter: wetterkontor.de

Befölkring

Spriiken

Det amtelk spriik faan't lun as Ingels. Det natschunaal spriik as Sotho.

Kultüür

Literatüür

De iarst romoon üüb det Sotho spriik wiar Moeti oa bochabela (1907; A Waanrer faan a Uast), wat faan Thomas Mofolo skrewen wurd. Hat as en stak faan en jongen Sotho höödling, diar ham tu det krastelk liar bekiart. San bekäändst romoon wiar Chaka (1925), diar en stak auer Shaka as, diar a köning faan a Zulus uun det ääder njüügentanjst juarhunert wiar. A romoon as iin uun föl spriiken auersaatet wurden.

Histoore

Moshoeshoe I. wurd 1822 de iarst köning faan Basutolun. Efter kriiger jin dön Boeren an dön Briiten wurd at lun 1869 en britisk protekoraat. Lesotho wurd 4. Oktuuber 1966 faan a Ferianigt Köningrik suwereen.

Köninger faan at lun: Moshoeshoe I. (1822–1870), Letsie I. (1870–1891), Lerotholi Letsie (1891–1905), Letsie II. (1905–1913), Nathaniel Griffith Lerotholi (1913–1939), Simon Seeiso Griffith (1939–1940), Gabasheane Masupha (üüs regent) (1940–1941), Mantsebo Amelia 'Matsaba (üüs regent) (1941-1960), Moshoeshoe II. (1960–1990, 1995-1996), Letsie III. (1990-1995, 1996-).