Lesotho

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan Lesotho
Lesotho uun Aafrika

Lesotho, amtelk Köningrik faan Lesotho (iar Basutolun; üüb Sotho: Muso oa Lesotho [lɪ’sʊːtʰʊ]; üüb Ingels: Kingdom of Lesotho), as en banenlun uun a süüd faan Aafrika. Folstendig trinjenam’t lun as Süüdaafrika. At lun hee 1.876.633 lidj (2006)[1]. At hoodsteed as Maseru. A nööm faan't lun het üüb Sotho at lun faan a lidj, diar det Sotho spriik spreegt.

Geografii[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Koord faan Lesotho

Geograafisk Laag[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Lesotho as en enklaawe banen Süüdaafrika. At lun hee en grate faan 30.355 km².

Berger[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De huuchst berig (3482 m) faan't lun as Thabana Ntlenyana, wat uun a uast faan't lun leit. Öler berger uun Lesotho san: Ntelle (2584 m), Thaba Bosiu (1804 m), Qoaling (1775 m), Makhoarane (1640 m), Phamong (1638 m) an Qibing (1484 m).

Struumer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De Caledon Struum (wat üüb Sotho Mohokare het) bildet det nuurdwaastelk grens faan't lun. At hood faan de Oranje Struum (wat üüb Sotho Senqu het an troch Süüdaafrika, do longs at grens twesken Süüdaafrikaa an Namiibia iin uun’t Atlantik leept) leit uun a nuurduast faan Lesotho. Öler struumer san: Makhaleng (hög hood uun a waast faan't lun leit), Malibamat'so (hög hood uun a maden faan't lun leit) an Senqunyane (hög hood uk uun a maden faan't lun leit).

Indialing faan Ferwalting[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Lesotho hee tjiin distrikten (üüb Sotho, ditereke; iantal, setereke).

Distrikt Grate (km²) Lidj (2006) Hoodsteed Koord
1 Berea 2222 256.496 Teyateyaneng Map of lesotho.png
2 Butha-Buthe 1767 109.529 Butha-Buthe
3 Leribe 2828 298.352 Hlotse
4 Mafeteng 2119 193.682 Mafeteng
5 Maseru 4279 429.823 Maseru
6 Mohale's Hoek 3530 174.924 Mohale's Hoek
7 Mokhotlong 4075 96.340 Mokhotlong
8 Qacha's Nek 2349 71.876 Qacha's Nek
9 Quthing 2916 120.502 Moyeni
10 Thaba-Tseka 4270 129.137 Thaba-Tseka

Kliima[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Kliimatabel faan Maseru, Lesotho
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
Max. Temperatuur (°C) 28,1 27,1 24,9 21,4 18,0 15,3 15,9 18,8 22,7 24,4 25,9 27,5 Ø 22,5
Min. Temperatuur (°C) 14,3 13,9 12,0 7,8 3,3 -0,3 -0,7 1,6 5,7 9,3 11,6 13,3 Ø 7,7
Rin of snä (mm) 111 94 98 59 29 11 12 14 20 60 87 88 Σ 683
Stünjen sanskiin (h/d) 9,3 9,3 8,4 8,0 8,0 7,7 8,2 9,0 9,3 8,9 9,3 9,9 Ø 8,8
Rindaar (d) 10 10 9 6 4 1 2 2 2 6 8 9 Σ 69
Focht uun a loft (%) 55 62 65 64 63 61 58 49 44 48 52 52 Ø 56
T
e
m
p
e
r
a
t
u
r
28,1
14,3
27,1
13,9
24,9
12,0
21,4
7,8
18,0
3,3
15,3
-0,3
15,9
-0,7
18,8
1,6
22,7
5,7
24,4
9,3
25,9
11,6
27,5
13,3
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
N
i
e
d
e
r
s
c
h
l
a
g
111
94
98
59
29
11
12
14
20
60
87
88
  Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det

Befölkring[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Spriiken[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det amtelk spriik faan't lun as Ingels. Det natschunaal spriik as Sotho.

Kultüür[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Literatüür[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De iarst romoon üüb det Sotho spriik wiar Moeti oa bochabela (1907; A Waanrer faan a Uast), wat faan Thomas Mofolo skrewen wurd. Hat as en stak faan en jongen Sotho höödling, diar ham tu det krastelk liar bekiart. San bekäändst romoon wiar Chaka (1925), diar en stak auer Shaka as, diar a köning faan a Zulus uun det ääder njüügentanjst juarhunert wiar. A romoon as iin uun föl spriiken auersaatet wurden.

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Moshoeshoe I. wurd 1822 de iarst köning faan Basutolun. Efter kriiger jin dön Boeren an dön Briiten wurd at lun 1869 en britisk protekoraat. Lesotho wurd 4. Oktuuber 1966 faan a Ferianigt Köningrik suwereen.

Köninger faan at lun: Moshoeshoe I. (18221870), Letsie I. (18701891), Lerotholi Letsie (18911905), Letsie II. (19051913), Nathaniel Griffith Lerotholi (19131939), Simon Seeiso Griffith (19391940, Gabasheane Masupha (üüs regent) (19401941), Mantsebo Amelia 'Matsaba (üüs regent) (1941-1960), Moshoeshoe II. (19601990, 1995-1996), Letsie III. (1990-1995, 1996-).

Politiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Lesotho as en parlamentaarisk monarchii. Letsie III. as a köning, wat at lun nü hee.

Bütjenpolitiik[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Lesotho as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 17. Oktuuber 1966.

Wiartskap[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At weering faan't lun as de Loti, wat faan det Sentraalbeenk faan Lesotho ütjbroocht wurt.

Ianselefterwisen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. www.citypopulation.de


-29.5528.25