Niiger
Tekst üüb Fering |
Niiger [ˈniːgɐ], amtelk Republiik faan Niiger (üüb Fraansöösk: Niger [niˈʒɛːʁ] an République du Niger), as en banenstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd lei Algeerien an Liibien, uun a waast Maali an Burkiina Faaso, uun a uast Tschad an uun a süüd Nigeeria an Beniin. At lun hee 17.138.707 lidj (2012)[1]. At hoodsteed as Niamey.
Geografii
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Geograafisk Laag
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Niiger as det seekstgratst lun uun Aafrika.
At lun dialt grensen mä sööwen lunen. Det lingst grens (1608 km) faan't lun wurt mä Nigeeria an det kurtst (277 km) mä Beniin diald. Det dialt uk en 1196 km lung grens mä Tschad, en 951 km lung mä Algeerien, en 838 km lung mä Maali, en 622 km lung mä Burkiina Faaso an en 342 km lung mä Liibien.
Berger
[Bewerke | Kweltekst bewerke]De huuchst berig (2022 m) faan Niiger as Mont Idoukal-n-Taghès.
Indialing faan Ferwalting
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Niiger hee sööwen regiuunen an ian hoodsteeddistrikt.
Regiuun | Grate (km2) |
Lidj (2012) | Hoodsteed | Koord |
---|---|---|---|---|
Agadez | 667.799 | 487.620 | Agadez | |
Diffa | 156.906 | 593.821 | Diffa | |
Dosso | 33.844 | 2.037.713 | Dosso | |
Maradi | 41.796 | 3.402.094 | Maradi | |
Niamey | 402 | 1.026.848 | Niamey | |
Tahoua | 113.371 | 3.328.365 | Tahoua | |
Tillabéri | 97.251 | 2.722.842 | Tillabéri | |
Zinder | 155.778 | 3.539.764 | Zinder |
Histoore
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Niiger wurd 3. August 1960 suwereen. Hamani Diori wiar de iarst president ap tu 1974.
Öler presidenten wiar Seyni Kountché (1974-1987), Ali Saibou (1987-1993), Mahamane Ousmane (1993-1996), Ibrahim Baré Maïnassara (1996-1999), Daouda Malam Wanké (April-Deetsember 1999), Mamadou Tandja (1999-2010), Salou Djibo (2010-2011).
Politiik
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Niiger as en republiik. A president faan't lun sant 2021 as Mohamed Bazoum.
Bütjenpolitiik
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Niiger as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960.
Wiartskap
[Bewerke | Kweltekst bewerke]At weering faan't lun as de waastaafrikoons CFA-Franc, wat faan det Waastaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht wurt.
Referensen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]