Zum Inhalt springen

Madelaafrikoons Republiik

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Madelafrikoonsk Republiik)
Tekst üüb Fering


Flag
Det Madelaafrikoons Republiik uun Aafrika

Det Madelaafrikoons Republiik (üüb Sango: Ködörösêse tî Bêafrîka) as en banenstoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit Tschad, uun a nuurduast Sudaan, uun a uast Süüdsudaan, uun a süüd det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a süüdwaast at Republiik Kongo an uun a waast Kameruun. At lun hee 6.091.097 lidj (2021)[1]. At hoodsteed as Bangui.

Koord faan det Madelaafrikoons Republiik

Geograafisk Laag

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det Madelaafrikoons Republiik hee en gratens faan 622.984 km² an as do det fiiw-an-fiartigst gratst lun uun a wäält.

At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1747 km) faan’t lun wurt mä det Demokraatisk Republiik Kongo an det lingst grens (174 km) faan't lun wurt mä Sudaan diald. At lun dialt uk en 1556 km lung grens mä Tschad, en 1055 km lung mä Süüdsudaan, en 901 km lung mä Kameruun an en 487 km lung mä’t Republiik Kongo.

Det huuchst berig (1420 m) as de Mont Ngaoui. En öler berig as de Toussoro Berig, wat 1330 m huuch as.

Det Madelaafrikoons Republiik hee en tropisk kliima.

Indialing faan Ferwalting

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At lun hee 20 prefektüüren (Préfectures), ian diarfaan as at aanjstendig steed (Commune autonome) Bangui.

Prefektüür Grate (km²) Lidj (2021) Hoodsteed
01 Bamingui-Bangoran 58.200 82.108 Ndélé
02 Bangui 3.200 1.425.276 Bangui
03 Basse-Kotto 17.604 380.172 Mobaye
04 Haute-Kotto 86.650 128.342 Bria
05 Haut-Mbomou 55.530 52.314 Obo
06 Kémo 17.204 183.742 Sibut
07 Lim-Pendé 13.000 442.151 Paoua
08 Lobaye 19.235 345.108 Mbaiki
09 Mambéré 15.500 265.479 Carnot
10 Mambéré-Kadéï 13.500 273.166 Berbérati
11 Mbomou 61.150 257.803 Bangassou
12 Nana-Gribizi 19.996 208.821 Kaga-Bandoro
13 Nana-Mambéré 26.600 341.796 Bouar
14 Ombella-Mpoko 38.500 269.809 Bimbo
15 Ouaka 49.900 446.354 Bambari
16 Ouham 20.000 297.904 Bossangoa
17 Ouham-Fafa 35.000 225.479 Batangafo
18 Ouham-Pendé 18.000 243.315 Bozoum
19 Sangha-Mbaéré 19.412 138.770 Nola
20 Vakaga 46.500 83.188 Birao

Befölkring

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Efter a Feriand Natschuunen, hee det Madelaafrikoons Republiik uun 2017 4.659.000 iinwenern. 43 % faan‘t befölkring san oner 15 juar ual an bluat 4 % faan‘t befölkring as ääler üüs 65.

Dön amtelk spriiken san Fraansöösk (sant at suwereniteet) an Sango (sant 1991).

Det fraansöösk armee saat 1887 en post ap, wat leeder Bangui wurd. Faan heerütj saat 1890 det militeersk okupatschuun faan’t lun iin, diar 1900 oner’t beteekning Oubangi-Chari fraansöösk militeerteritoorium wurd. Det wurd 1906 mä Tschad ferianigt an leeder en kolonii banen faan Fraansöösk Äkwatoriaalaafrika. At lun wurd 1960 suwereen. Efter en putsch uun 1966 wurd generool Jean-Bédel Bokassa hood faan’t regiaring. Bokassa wurd 1972 president tu a leewentstidj an 1976 keiser faan det Madelaafrikoons Rik. Hi wurd 1979 faan en putsch deelsaatet.

Det Madelaafrikoons Republiik as en republiik. A president faan't lun sant 2016 as Faustin-Archange Touadéra.

Bütjenpolitiik

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det Madelaafrikoons Republiik as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960.

At weering faan't lun as de madelaafrikoons CFA-Franc, wat faan det Madelaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht wurt.

  1. www.citypopulation.de


Koordinaaten: 7° N, 21° O