Baarium

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Baarium, Ba, 56
Seerie Eerdalkaalimetal
Skööl, Periode, Blook 2, 6, s
Klöör, Skak witj-grä metalen
CAS-Numer 7440-39-3
Uundial 0,026 %[1]
Atomaar [2]
Atoommase 137,327(7)[3] u
Atoomraadius (bereegent) 215 (253) pm
Kovalent-Raadius 215 pm
Van der Waals-Raadius 268[4] pm
Elektroonen [Xe] 6s2
Energii 2,7 eV[5]
1. Ionisiarang 502,9 kJ/mol
2. Ionisiarang 965,2 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Kristal kuubisk
Sachthaid 3,62 g/cm3 (20 °C)[6] bei 293 K
Hardhaid 1,25
Magnetismus paramagneetisk (Χm = 6,8 · 10−6)[7]
Smoltponkt 1000 K (727 °C)
Köögponkt 1910 K[8] K (1637 °C)
Molaar Rüm 38,16 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 149 kJ/mol[8] kJ/mol
Smoltwaremk 8,0 kJ/mol
Faard faan a tuun 1620 m/s
Elektrisk struumfeerang 2,94 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 18 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatjuunstustant +2
Oksiiden BaO
Sür of baasisk basisch
Normoolpotentiaal −2,92 V
(Ba2+ + 2 e → Ba)
Elektronegatiwiteet 0,89 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
128Ba

{syn.}

2,43 d ε 0,521 128Cs
129Ba

{syn.}

2,23 h ε 2,433 129Cs
130Ba

0,106 %

stabiil
131Ba

{syn.}

11,50 d ε 1,370 131Cs
132Ba

0,101 %

stabiil
133Ba

{syn.}

10,51 a ε 0,517 133Cs
134Ba

2,417 %

stabiil
135Ba

6,592 %

stabiil
136Ba

7,854 %

stabiil
137Ba

11,23 %

stabiil
138Ba

71,7 %

stabiil
139Ba

{syn.}

83,06 min β 2,317 139La
140Ba

{syn.}

12,752 d β 1,047 140La
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
  Spin (I) γ uun
rad·T−1·s−1
Er(1H) fL bi
B = 4,7 T
uun MHz
135Ba 3/2+ 1,21013 · 107 0,00079 19,9
137Ba 3/2 1,08178 · 107 0,00033 22,2
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [9]
02 – Braant fiks gau

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 228-261
EUH: 014
P: 210-​231+232-​280-​370+378-​402+404-​501Vorlage:P-Sätze/Wartung/mehr als 5 Sätze [9]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Baarium (faan griichisk βαρύς barýs: „swaar“) as en cheemisk element mä det ufkörtang Ba an det atoomnumer 56. Hat as en grä eerdalkaalimetal an reagiaret stark mä loft.

Bilen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Baarium – Saamlang faan bilen of filmer

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Barium) .
  3. CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  4. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556.
  5. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. aplaag. Walter de Gruyter, Berlin 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361.
  6. Norman N. Greenwood, Alan Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 136.
  7. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.
  8. 8,0 8,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  9. 9,0 9,1 Iindraanj tu Barium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 29. April 2017 (mä JavaScript).