Berkeelium

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Berkeelium, Bk, 97
Seerie Aktinoid
Skööl, Periode, Blook Ac, 7, f
Klöör, Skak salwerwitj
CAS-Numer 7440-40-6
Atomaar [1]
Atoommase 247 u
Atoomraadius (bereegent) 170 pm () pm
Elektroonen [Rn] 5f9 s2
Füsikaalisk [1]
Tustant fääst
Kristal hexagonaal
Sachthaid 14,78 g/cm3
Smoltponkt 1259 K (986 °C)
Molaar Rüm 16,84 · 10−6 m3/mol
Cheemisk [1]
Oksidatjuunstustant +3, +4
Normoolpotentiaal −2,00 V
(Bk3+ + 3 e → Bk)[2]

−1,08 V
(Bk4+ + 3 e → Bk)[2]

Elektronegatiwiteet 1,30 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
242Bk

{syn.}

7,0 min ε (≈ 100 %) 242Cm
SF (< 3 · 10−5 %) ? ?
243Bk

{syn.}

4,5 h ε (≈ 100 %) 243Cm
α (≈ 0,15 %) 239Am
244Bk

{syn.}

4,35 h ε (?) 244Cm
α (0,006 %) 240Am
245Bk

{syn.}

4,94 d ε (≈ 100 %) 0,810 245Cm
α (0,12 %) 6,455 241Am
246Bk

{syn.}

1,80 d ε (≈ 100 %) 1,350 246Cm
α (0,1 %) 6,070 242Am
247Bk

{syn.}

1380 a α (≈ 100 %) 5,889 243Am
SF (?) ? ?
248Bk

{syn.}

> 9 a β 0,870 248Cf
ε 0,717 248Cm
α 5,803 244Am
249Bk

{syn.}

330 d β (≈ 100 %) 0,125 249Cf
α (0,00145 %) 5,526 245Am
250Bk

{syn.}

3,212 h β (100 %) 250Cf
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [3]
ei bekäänd
H- an P-wäärnang H: luke boowen
EUH: luke boowen
P: luke boowen
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Muar wäärnangen
Radioaktiif
Radioaktiif

Radioaktiif element
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Berkeelium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Bk an det atoomnumer 97. Hat hiart tu a aktinoiden. Hör nööm hää't efter det stääd Berkeley uun Kalifornien.

Bilen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Berkeelium – Saamlang faan bilen of filmer

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. A taalen för't infobox kem miast faan: David E. Hobart and Joseph R. Peterson: Berkelium; uun: Lester R. Morss, Norman M. Edelstein, Jean Fuger (Hrsg.): The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements, Springer, Dordrecht 2006; ISBN 1-4020-3555-1, S. 1444–1498 (doi:10.1007/1-4020-3598-5_10).
  2. 2,0 2,1 Hobart, Peterson (2006), S. 1482.
  3. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as.