Teluur

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Teluur, Te, 52
Seerie Hualewmetal
Skööl, Periode, Blook 16, 5, p
Klöör, Skak salwer-witj metalen
CAS-Numer 13494-80-9
Uundial 0,01 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 127,60(3)[3] u
Atoomraadius (bereegent) 140 (123) pm
Kovalent-Raadius 138 pm
Van der Waals-Raadius 206 pm
Elektroonen [Kr] 4d10 5s2 5p4
1. Ionisiarang 869,3 kJ/mol
2. Ionisiarang 1790 kJ/mol
3. Ionisiarang 2698 kJ/mol
4. Ionisiarang 3610 kJ/mol
5. Ionisiarang 5668 kJ/mol
6. Ionisiarang 6820 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Feranrangen kristaliin an amorf
Kristal triigonaal
Sachthaid 6,24 g/cm3
Hardhaid 2,25
Magnetismus diamagneetisk (Χm = −2,4 · 10−5)[4]
Smoltponkt 722,66 K (449,51 °C)
Köögponkt 1263 K[5] K (990 °C)
Molaar Rüm 20,46 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 114 kJ/mol[5] kJ/mol
Smoltwaremk 17,5 kJ/mol
Faard faan a tuun 2610 m/s bi 293,15 K
Elektrisk struumfeerang 1 · 104 A/(V · m)
Waremkfeerang 3 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatjuunstustant −2, (±1), 2, 4, 6
Oksiiden TeO2, TeO3
Sür of baasisk lacht sür
Normoolpotentiaal −1,143 V (Te + 2 e → Te2−)[6]
Elektronegatiwiteet 2,1 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
120Te

0,096 %

2,2 · 1016 a ε ε 1,701 120Sn
121Te

{syn.}

16,78 d ε 1,040 121Sb
121metaTe

{syn.}

154 d IT 0,294 121Te
ε 1,334 121Sb
122Te

2,603 %

stabiil
123Te

0,908 %

>1 · 1013 a ε 0,051 123Sb
124Te

4,816 %

stabiil
125Te

7,139 %

stabiil
126Te

18,952 %

stabiil
127Te

{syn.}

9,35 h β 0,698 127I
127metaTe

{syn.}

109 d IT 0,088 127Te
β 0,786 127I
128Te

31,687 %

7,2 · 1024 a ββ 0,867 128Xe
129Te

{syn.}

69,6 min β 1,498 129I
129metaTe

{syn.}

33,6 d IT 0,106 129Te
β 1,604 129I
130Te

33,799 %

7,9 · 1020 a ββ 2,528 130Xe
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
  Spin (I) γ uun
rad·T−1·s−1
Er(1H) fL bi
B = 4,7 T
uun MHz
123Te 1/2[7] −7,059 · 107[7]
125Te 1/2[7] −8,510 · 107[7]
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [8]
08 – Ei sünj 07 – Paase üüb

Üübpaase

H- an P-wäärnang H: 332-317-360-412
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 201-​261-​280-​308+313 [8]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Teluur (lat. tellus „eerd“) as en raar cheemisk element mä det ufkörtang Te an det atoomnumer 52. Hat as en hualewmetal.

Bilen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ferbinjangen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Teluriiden Diteluriiden Chalkogeniiden Te(IV)-mineraalen
Hessite-tmu68b.jpg
Hessit
Ag2Te
 
Calaverite-Fluorite-273367.jpg
Calaverit
AuTe2
 
Nagyagite-163939.jpg
Nagyágit
AuPb(Pb,Sb,Bi)Te2–3S6
 
Tellurite-77800.jpg
Tellurit
TeO2
 
Altaite-170095.jpg
Altait
PbTe
 
Sylvanite-105026.jpg
Sylvanit
(Au,Ag)Te2
 
Tetradymite-220545.jpg
Tetradymit
Bi2Te2S
 
Zemannite-77637.jpg
Zemannit
Mg0,5ZnFe[TeO3]3•4,5 H2O
 

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Teluur – Saamlang faan bilen of filmer

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Tellur) .
  3. CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  4. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.
  5. 5,0 5,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  6. Allen J. Bard, Roger Parsons, Joseph Jordan: Standard Potentials in Aqueous Solution. Marcel Dekker, New York 1985, ISBN 0-8247-7291-1.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 R. K. Harris, E. D. Becker, S. M. Cabral de Menezes, R. Goodfellow, P. Granger: NMR Nomenclature. Nuclear spin properties and conventions for chemical shifts (IUPAC Recommendations 2001). In: Pure Applied Chemistry. Band 73, Nr. 11, 2001, S. 1795–1818. (PDF; 325 kB).
  8. 8,0 8,1 Iindraanj tu Tellur uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript).