Germaanium

Tekst üüb Öömrang

Eegenskapen

[Ar] 3d¹⁰ 4s² 4p²

32

Ge

Periodensüsteem . . . . Klike üüb son letjen blook för en ööder element

Algemian

Nööm, Symbool, Numer

Germaanium, Ge, 32

Seerie

Hualewmetal

Skööl, Periode, Blook

14, 4, p

Klöör, Skak

grä-witj

CAS-Numer

7440-56-4

Uundial

5,6 ppm^[1]

Atomaar ^[2]

Atoommase

72,63^[3] u

Atoomraadius (bereegent)

125 (125) pm

Kovalent-Raadius

122 pm

Van der Waals-Raadius

211^[4] pm

Elektroonen

[Ar] 3d¹⁰ 4s² 4p²

Energii

5,0 eV^[5]

1. Ionisiarang

762 kJ/mol

2. Ionisiarang

1537,5 kJ/mol

3. Ionisiarang

3302,1 kJ/mol

4. Ionisiarang

4411 kJ/mol

Füsikaalisk ^[2]

Tustant

fääst

Kristal

Diamantstruktuur

Sachthaid

5,323 g/cm³ (20 °C)^[6]

Hardhaid

6,0

Magnetismus

diamagneetisk (

\chi _{m}

= −7,1 · 10⁻⁵)^[7]

Smoltponkt

1211,4 K (938,3 °C)

Köögponkt

3103 K^[8] K (2830 °C)

Molaar Rüm

13,63 · 10⁻⁶ m³/mol

Dampwaremk

330 kJ/mol^[8] kJ/mol

Smoltwaremk

31,8 kJ/mol

Faard faan a tuun

5400 m/s bi 293,15 K

Waremk

308,3^[1] J/(kg · K)

Elektrisk struumfeerang

ca. 2,1 A/(V · m) bi 300 K

Waremkfeerang

60 W/(m · K)

Cheemisk ^[2]

Oksidatsionstustant

−4, 2, 4

Oksiiden

GeO₂

Sür of baasisk

amfoteer

Normoolpotentiaal

0,247 V (Ge²⁺ + 2 e⁻ → Ge)

Elektronegatiwiteet

2,01 (Pauling-Skala)

Isotoopen

Isotoop	NH	t_1/2	Aktiwiteet	Energii (MeV)	Produkt
⁶⁸Ge	{syn.}	270,8 d	ε	0,106	⁶⁸Ga
⁶⁹Ge	{syn.}	39,05 h	ε	2,227	⁶⁹Ga
⁷⁰Ge	21,23 %	stabiil
⁷¹Ge	{syn.}	11,43 d	ε	0,229	⁷¹Ga
⁷²Ge	27,66 %	stabiil
⁷³Ge	7,73 %	stabiil
⁷⁴Ge	35,94 %	stabiil
⁷⁵Ge	{syn.}	82,78 min	β⁻	1,177	⁷⁵As
⁷⁶Ge	7,44 %	(1.3±0.4) · 10²¹ a	β⁻β⁻		⁷⁶Se
⁷⁷Ge	{syn.}	11,30 h	β⁻	2,702	⁷⁷As

Muar isotoopen bi List faan isotoopen

Seekerhaid

GHS-Kääntiaken ^[9]
Polwer

Gefoor

H- an P-wäärnang

H: 228

EUH: nian EUH-wäärnang

P: 210 ^[9]

EU-Gefoorentiaken ^[10]

Polwer

Braant gau

(F)

R- an S-wäärnang

R: 11

S: 9-16-29-33

Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Germaanium (faan latiinsk Germania ‚Sjiisklun‘, efter det natsioon faan di wedenskapsmaan, diar't fünjen hää, Clemens Winkler (1838–1904)) as en cheemisk element mä det sümbool Ge an det atoomnumer 32.

Bilen

SIMS spektrum faan a isotoopen
Elektroonenskel
Rian Germaanium
Uun Renierit woort Germaanium fünjen

Kwelen

↑ ^1,0 ^1,1 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
↑ A taalen kem faan www.webelements.com (Germanium), wan ei ööders uunden.
↑ Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). uun: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14.
↑ Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556.
↑ Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Binj 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361.
↑ N. N. Greenwood an A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 482.
↑ David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer san a taalen tu SI-ianhaiden amreegent.
↑ ^8,0 ^8,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
↑ ^9,0 ^9,1 Dootenbleed Germaanium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 16. Maarts 2011.
↑ Iindraanj tu Germanium, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 4. April 2008 (mä JavaScript) (uun kompakt furem nian R-/S-wäärnangen)

Luke uk diar

Commonskategorii: Germaanium – Saamlang faan bilen of filmer

[Harry_H._Binder-1] 1,0 ^1,1 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.

[2] A taalen kem faan www.webelements.com (Germanium), wan ei ööders uunden.

[3] Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). uun: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14.

[4] Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556.

[5] Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Binj 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361.

[Greenwood-6] N. N. Greenwood an A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 482.

[CRC-7] David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer san a taalen tu SI-ianhaiden amreegent.

[Zhang-8] 8,0 ^8,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.

[Sigma-9] 9,0 ^9,1 Dootenbleed Germaanium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 16. Maarts 2011.

[GESTIS-10] Iindraanj tu Germanium, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 4. April 2008 (mä JavaScript) (uun kompakt furem nian R-/S-wäärnangen)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]