Kaalium

Tekst üüb Öömrang

Eegenskapen

[Ar] 4s¹

19

K

Periodensüsteem . . . . Klike üüb son letjen blook för en ööder element

Algemian

Nööm, Symbool, Numer

Kaalium, K, 19

Seerie

Alkaalimetal

Skööl, Periode, Blook

1, 4, s

Klöör, Skak

salwern witj

CAS-Numer

7440-09-7

Uundial

2,41 %^[1]

Atomaar ^[2]

Atoommase

39,0983(1)^[3] u

Atoomraadius (bereegent)

220 (243) pm

Kovalent-Raadius

203 pm

Van der Waals-Raadius

275 pm

Elektroonen

[Ar] 4s¹

Energii

2,30 eV^[4]

1. Ionisiarang

418,8 kJ/mol

Füsikaalisk ^[5]

Tustant

fääst

Kristal

kuubisk

Sachthaid

0,856 g/cm³ (20 °C)^[6]

Hardhaid

0,4

Magnetismus

paramagneetisk (Χ_m = 5,7 · 10⁻⁶)^[7]

Smoltponkt

336,53 K (63,38 °C)

Köögponkt

1047 K^[8] K (774 °C)

Molaar Rüm

45,94 · 10⁻⁶ m³/mol

Dampwaremk

79,1 kJ/mol^[8] kJ/mol

Smoltwaremk

2,334 kJ/mol

Faard faan a tuun

2000 m/s bi 293,15 K

Waremk

757,8^[1] J/(kg · K)

Elektrisk struumfeerang

14,3 · 10⁶ A/(V · m)

Waremkfeerang

100 W/(m · K)

Cheemisk ^[9]

Oksidatsionstustant

−1, +1

Oksiiden

K₂O

Sür of baasisk

stark baasisk

Normoolpotentiaal

−2,931 V (K⁺+ e⁻ → K)^[10]

Elektronegatiwiteet

0,82 (Pauling-Skala)

Isotoopen

Isotoop	NH	t_1/2	Aktiwiteet	Energii (MeV)	Produkt
³⁸K	{syn.}	7,636 min	β⁺	2,17	³⁸Ar
³⁹K	93,26 %	stabiil
⁴⁰K	0,012 %	1,277 · 10⁹ a	β⁻	1,311	⁴⁰Ca
			ε	1,505	⁴⁰Ar
			β⁺	1,505	⁴⁰Ar
⁴¹K	6,73 %	stabiil
⁴²K	{syn.}	12,36 h	β⁻	3,525	⁴²Ca
⁴³K	{syn.}	22,3 h	β⁻	1,815	⁴³Ca

Muar isotoopen bi List faan isotoopen

NMR-Eegenskapen

	Spin (I)	γ uun rad·T⁻¹·s⁻¹	E_r(¹H)	f_L bi B = 4,7 T uun MHz
³⁹K	3/2	0+1,25006 · 10⁷	5,1 · 10⁻⁴	009,3508
⁴⁰K	4	0−1,554286 · 10⁷	5,23 · 10⁻³	011,626
⁴¹K	3/2	0+0,68607 · 10⁷	8,4 · 10⁻⁵	005,132

Seekerhaid

GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) Nr. 1272/2008 (CLP),^[11] (of ütjwidjet)^[12]

Gefoor

H- an P-wäärnang

H: 260-314

EUH: 014

P: 223-231+232-280-305+351+338-370+378-422 ^[12]

EU-Gefoorentiaken

ei bekäänd

R- an S-wäärnang

R: ?

S: ?

Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Kaalium (latiinsk, faan araabisk ‏القلية‎‎, DMG al-qalya ‚plaantenääsk‘) as en cheemisk element mä det ufkörtang K an det atoomnumer 19.

Kaalium hiart tu a tjiin miast föörkemen elementen üüb a eerd. Hat komt uun flook mineraalen föör.

Bilen

SIMS-spektrum faan Kaalium
Elektroonenskel
Rian Kaalium
Kaalium

Kaalium uun iidj

Iidj 100 g	Kaalium
Soojabuan (drüget)	000000000001800.00000000001.800 mg
Aprikoosen (drüget)	000000000001370.00000000001.370 mg
Wiatenkleiang	000000000001350.00000000001.350 mg
Pistazie	000000000001020.00000000001.020 mg
Tomootenmark	000000000001014.00000000001.014 mg

Bi't köögin gongt föl Kaalium iinuun't köögweeder.

Luke uk diar

Commonskategorii: Kaalium – Saamlang faan bilen of filmer

Kwelen

1 2 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
↑ A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Kalium) .
↑ CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013.
↑ Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Festkörper. (= Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6). 2. aplaag. De Gruyter, Berlin 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361.
↑ A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Kalium) .
↑ N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 97.
↑ Robert C. Weast u. a. (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.
1 2 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
↑ A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Kalium) .
↑ (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Electrochemical Series, S. 8-22.
↑ Iindrach tu Potassium uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016.
1 2 Iindraanj tu Kalium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. August 2016 (mä JavaScript)

[Harry_H._Binder-1] 1 2 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.

[2] A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Kalium) .

[CIAAW-3] CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013.

[4] Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Festkörper. (= Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6). 2. aplaag. De Gruyter, Berlin 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361.

[5] A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Kalium) .

[Greenwood-6] N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 97.

[7] Robert C. Weast u. a. (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.

[Zhang-8] 1 2 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.

[9] A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Kalium) .

[CRC90_8_22-10] (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Electrochemical Series, S. 8-22.

[CLP_100.028.290-11] Iindrach tu Potassium uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016.

[GESTIS-12] 1 2 Iindraanj tu Kalium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. August 2016 (mä JavaScript)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]