Luar (Element)

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Didiar artiikel ment det metal. Luke uk bi Luad
Sylt2.png Söl'ring



Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Luad, Pb, 82
Seerie Metal
Skööl, Periode, Blook 14, 6, p
Klöör, Skak grä-blä
CAS-Numer 7439-92-1
Uundial 18 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 207,2 u
Atoomraadius (bereegent) 180 (154) pm
Kovalent-Raadius 146 pm
Van der Waals-Raadius 202 pm
Elektroonen [Xe] 4f14 5d10 6s2 6p2
1. Ionisiarang 715,6 kJ/mol
2. Ionisiarang 1450,5 kJ/mol
3. Ionisiarang 3081,5 kJ/mol
4. Ionisiarang 4083 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Kristal kuubisk
Sachthaid 11,342 g/cm3 (20 °C)[3]
Hardhaid 1,5
Magnetismus diamagneetisk ( = −1,6 · 10−5)[4]
Smoltponkt 600,61 K (327,43 °C)
Köögponkt ca. 2022 K (1749 °C)
Molaar Rüm 18,26 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 178 kJ/mol
Smoltwaremk 4,77 kJ/mol
Faard faan a tuun 1260 m/s bi 293,15 K
Waremk 131[5] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang 4,76 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 35 W/(m · K)
Mechaanisk [2]
Poisson-taal 0,44
Cheemisk [2]
Oksidatjuunstustant 2, 4
Oksiiden Pb3O4
Sür of baasisk amphoter
Normoolpotentiaal −0,1251 V (Pb2+ + 2 e → Pb)
Elektronegatiwiteet 2,33 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
202Pb

{syn.}

52500 a α 2,598 198Hg
ε 0,050 202Tl
203Pb

{syn.}

51,873 h ε 0,975 203Tl
204Pb

1,4 %

>1,4 · 1017 a α 2,186 200Hg
205Pb

{syn.}

1,53 · 107 a ε 0,051 205Tl
206Pb

24,1 %

stabiil
207Pb

22,1 %

stabiil
208Pb

52,4 %

stabiil
209Pb

{syn.}

3,253 h β 0,644 209Bi
210Pb

ferenkelt

22,3 a α 3,792 206Hg
β 0,064 210Bi
211Pb

ferenkelt

36,1 min β 1,367 211Bi
212Pb

ferenkelt

10,64 h β 0,574 212Bi
213Pb

{syn.}

10,2 min β 2,070 213Bi
214Pb

ferenkelt

26,8 min β 1,024 214Bi
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [6]
07 – Paase üüb 08 – Ei sünj 09 – Skaaset a natüür

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 360D-360F-332-302-373-410
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 201-​273-​308+313 [6]
EU-Gefoorentiaken [7]
Giftag Skaaset a natüür
Giftag Skaaset a natüür
(T) (N)
R- an S-wäärnang R: 61-20/22-33-50/53-62
S: 53-45-60-61
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Luar ((öö.) luad, (mo.) blii) es en cheemisk element me dit Teeken Pb (latiinsk plumbum) en di Atoomnumer 82. Hat es en Swaarmetal, meltet jer en let höm gur böög en ön Foremen bringi.

Skeltern[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wat aur't Luar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Fan Luar ken em mal kraank uur. Bit ombi 1990 wiar jit Luar iin ön't Bensiin, dat dit ek önbrent jer dat di Tjenskrüüv höör Funki maaket.
Achterön kür dit forböören uur, aurdat di Tjeningstechnik me di Elektroonik iin ön di Autos beeter waar.
Luar kööleti di Ventiili iin ön 4-Takt-Motooren. Wan di Seetringi fan di Ventiili hartet wiar, da wiar dit ek muar nöörig.
Uk di Katalysatooren wiar en Grünj, aurdat dānen fan Luar iin ön di Rook önsteken gung. Di Autos fuar Ameerikaa heer al leenger Katalysatooren. Hat jaav ön't Nat jens sagaar en Biskiir fan VW, hur'lin em en Export-Auto ombech maast, wan em diar ön Dütsklön me köör wil.
Ombi 20 Jaaren waar di Autos al me Kat en Iinsprütönlaagen en leeter uk Rail eeđer di Rook becht, man ön Dütsklön waar jit me Luar iin ön't Jöling sa üs söner Kat köört.

Riinrinen fan Sinkblek uur luaret, Diarfuar heer em Luaristangen me ombi 75 % Luar en 25 % Ten.
Me sok stangen ken em uk forteni.

Iin ön Süüribateriien es masi Luar fuar di Elektrolyysi.

Futnooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. Wan ei ööders uunden, ütj www.webelements.com (Luad).
  3. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 482.
  4. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. Aufl., CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. Uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs.
  5. C.A. Sutherland, E.F. Milner, R.C. Kerby, H. Teindl, A. Melin, H.M. Bolt: Lead, uun: Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, 2006 Wiley-VCH Verlag GmbH & Co. KGaA, Weinheim, doi:10.1002/14356007.a15_193.pub2.
  6. 6,0 6,1 Iindraanj tu CAS-Nr. 7439-92-1 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 13. Maarts 2011 (mä JavaScript).
  7. Dootenbleed Luar (Element) bi Merck, ufrepen di 23. Febrewoore 2010.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commons: Luar – Saamling fan Skelter en Videos